Koduse testamendi koostamine.

jaanuar 29, 2010 kell 8:06 p.l. (PRAKTILISED NÄPUNÄITED, Pärimisõigus, Testament)

testament

Testament on inimese viimne tahe ning testamenti saab koostada igal ajal. Kasvõi surivoodil või lahingutandril – kui on säilinud kirjutamisvõime. Kui inimene testamenti ei tee, toimub seadusejärgne pärimine. (Seadusejärgne pärimine tähendab, et pärijateks on esmajärjekorras õigustatud kõik pärandaja lapsed ning seda võrdsetes osades. Kui pärandajal on ka abikaasa, pärib ta seaduse kohaselt laste kõrval võrdselt laste osaga, aga mitte vähem kui 1/4 pärandist. Täpsemalt saab seaduse järgi pärimisest lugeda ka pärimisseadusest) Seega kui Te ei soovi, et pärimine toimuks seaduse järgi või seaduse järgi sätestatud osades tuleks teha testament ning määrata oma tegelik tahe.

Kui inimene on teinud notari juures testamendi ning arvab, et pärast seda on uue testamendi tegemine keelatud, siis see on vale arvamus. Testamenti võib muuta igal ajal. Testamenti saab muuta uue testamendi tegemisega (olgu see siis kodune või notari juures tehtud) ning sel juhul muutub eelmine testament automaatselt kehtetuks. Muidugi peab uus testament olema koostatud korrektselt, vastasel juhul võib see osutuda tühiseks. Kõige lihtsam ja odavam on oma viimset tahet muuta, tehes koduse testamendi. Samas peab silmas pidama, et kodune testament kehtib alates kirja panemisest 6 kuud! See tähendab, et kui inimene 6 kuu möödudes veel elab, tuleb tal teha uus testament, mis võib olla samuti kodune. Ja kui 6 kuu pärast on inimene ikka elus, siis jälle uuesti jne. Selles suhtes on kodune testament hea juhtudel, kus inimene tunneb, et surm on ligidal ning tal on soov oma vana testamenti muuta või kui ta pole üldse testamenti teinud. Notari juures tehtud testamendi kehtivusaeg on samas piiramatu, kuid see ju ei välista, et asjaolud võiksid muutuda ning inimene ümber ei saaks otsustada.

Mida pidada meeles koduse testamendi koostamisel? Kindlasti tuleb see kirja panna oma käega. Vaidluste välistamiseks seega soovitavalt käsikirjaliselt. Samuti tuleb sellele kindlasti märkida kuupäev ning allkiri. Kuupäeva kirjutamine on ilmtingimata vajalik, sest selle järgi arvestatakse 6-kuulist testamendi aegumistähtaega. Sisu osas võiks testament olla võimalikult täpne – mida täpsemalt objekte, päranduseks määratud osi ja isikuid kirjeldate, seda väiksem on hiljem oht arusaamatusteks. Kui inimene pole võimeline oma käega kirjutama, tuleb kõne alla tunnistajate juuresolekul tehtud testament. Tunnistajatega testamendi koostamisel on aga jällegi omaette reeglid (vt järgmine lõik).

[Sellisel juhul kirjutab testamendi tegija testamendile alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning märgib ära testamenti ära selle tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajatega testament ei pea olema  ise (omakäeliselt) kirjutatud, see võib olla ka trükitud kujul. Oluline on, et testamendi tegija kirjutaks  sellele tunnistajate nähes alla! Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testamendi tegija teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet (nt "Kutsusin Teid, et oleksite tunnistajad minu testamendi tegemise juures"). Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testamendi tegija on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testamendi tegija on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on ta selle tegemisel teo- ja otsustusvõimeline. OLULINE PIIRANG TUNNISTAJAKS OLEMISEL - tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament (või mõni korraldus selles) tehakse. Seega on tunnistajate ring tegelikult suhteliselt piiratud. Kui seda KEELDU RIKUTAKSE , on need surmajärgsed korraldused, mis puudutavad konkreetseid tunnistajaid või nende sugulasi tühised. Nt kui Maie pärandab testamendiga muuseas oma korteri naabrinaisele Valvele ja Valve on olnud tunnistaja testamendi juures, on selline korraldus kehtetu ja Valve ei saa korterit.]

Testamendi tegija võib testamenti hoida kodus või anda selle hoiule usaldusväärsele isikule. See isik kohustub testamendi peale isiku surma viima viivitamatult notari juurde. Niipalju siis kodusest testamendist.

Lisa kommentaar

Soovitus kõigile tööotsijatele!(muudetud 18.11.2009.a.)

november 18, 2009 kell 1:42 p.l. (Maksuõigus, PRAKTILISED NÄPUNÄITED, Töövõtuleping, Tööõigus)

Enne kui uskuda kõiki potentsiaalse tööandja poolt lubatud pudrumägesid ja piimajõgesid, tasuks teha tööandja kohta väike taustauuring. Näiteks võib ilmneda, et tööandjal on juba kopsakas maksu- või muu võlg, seega tasub alati  tööandjate usaldusväärsus kahtluse alla seada. Tuleks juhinduda põhimõttest – usalda, aga kontrolli.

Kuidas lihtsa vaevaga tööandja tausta uurida? Tooksin väikese näite.

1. Läksin cv-online kodulehele, leidmaks endale sobivat tööd.

2. Valisin välja tööpakkumise, nt Enerel OÜ otsib endale projektijuhti, potentsiaalseks tööandjaks seega Enerel OÜ

3. Kopisin tööandja nime Enerel OÜ (saab kontrollida ka äriregistri koodiga, kuid see tuleb esmalt Äriregistris tuvastada, vt edasi) ja peistin selle Krediidiinfo firmapäringusse. (NB! Kui tööandja nimi pole päris selline, mis äriregistris registreeritud, siis krediidiinfo tulemit ei anna. Selleks, et täpne vastus saada, tuleb minna Äriregistri kodulehele ja püüda leida tööandja tegelikud andmed. Abi on, kui trükkida osa firma nimest, nt Enerel, ning äriregister pakub variandid välja).

4. Kui firmanimi on trükitud, vajutan maksuvõlgade  raportile (Päring on tasuta). Kellel on tõsine huvi, võib muidugi tellida ka maksehäirete jm raportid, need on aga juba tasulised. Samas parem karta kui kahetseda – hiljem võib ebausaldusväärse tööandja usaldamine palju kallimaks maksma minna.

5. Ootan kuni uues aknas ilmuvad andmed konkreetse tööandja kohta.

Antud juhul nt:

MAKSUDE SALDO
Maksude saldo näitab Maksu- ja Tolliameti andmebaasi hetkeseisu reaalajas toimunud päringu alusel. Maksuvõlg koosneb põhimakse- ja intressinõuetest. Intressivõlg on jooksev arvestuslik intress.MKS § 14 lg 5 kohaselt väljastab maksuhaldur maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikides sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 100 krooni või kui maksuvõla tasumine on ajatatud.
11.03.2009 seisuga on maksuvõlg 1 176 699 krooni
11.03.2009 seisuga on ettevõttel intressivõlg 52 251 krooni

6. Teen andmetest omad järeldused.

Lisa kommentaar

Hagi muutmisest

november 15, 2009 kell 9:28 p.l. (Hagimenetlus, Tsiviilkohtumenetlus, VASTUSED KÜSIMUSTELE)

Kas oleme kohustatud kohtus hagiavaldust muutma, kui me tol hetkel päris täpselt ei saanud aru selle vajalikkusest. Esialgne hagiavaldus põhines VÕS-e §-l 100 ja §-l 101, nüüd peaksime oma avalduses lähtuma sama seaduse §-st 115.

Minu arvamus:  Põhimõtteliselt arvan, et tegu on siiski mitte hagi muutmise, vaid hagi täiendamisega (juhul kui nõudsite ja nõuate endiselt kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist). Kuivõrd VÕS §§ 100-101 on kohustuse rikkumise nö “üldparagrahvid” ja § 115 täpsustab § 101 lg 1 punkti 3. Hagi muutmine on sätestatud muidu tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 376. Selle kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset (selgelt väljendatud nõue) või alust (faktilised asjaolud)üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust.

Hagi muutmiseks ei peeta:
- esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;
- hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist;
- esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

Lisa kommentaar

Miks ma ei aita õigusteadust tudeerivaid üliõpilasi algteadmiste omandamisel?

oktoober 11, 2009 kell 8:04 p.l. (KAASUSED!, KASULIK KIRJANDUS, PRAKTILISED NÄPUNÄITED)

Täna ja mõnedel varasematel kordadelgi on postkasti juura@live.com potsatanud kirju stiilis:

Tere!

Tahaksin teada, et kas te oskate tuua 4 näidet Eesti õiguskorrast, arvestades sellega, et:

Õigus kui subjektiivne õigus

Ette tänades,

Kodanik

Sellistele kirjadele vastaksin A.Ansipi sõnadega – no tule taevas appi! Ilmselgelt on tegemist 1. kursuse tudengiga, kes ei viitsi külastada prof R. Naritsa loengusarja “Õiguse entsüklopeedia” või lugeda samasisulist teost, mis on kättesaadav igas hästivarustatud raamatukaupluses või raamatukogus. Oskan küll tuua näited, aga ei too! Sellepärast, et Eestil on ikkagi vaja kõrgeltharitud lugemisharjumusega spetsialiste, mitte teiste teadmiste kulul vegeteerivaid juristiHakatisi. Seega loe, mõtle ja süvene, kallis algaja Jurist! Kui ei tule juba praegu hästi välja, oled vale eriala valinud. Vabandan väga selle kurjatoonilise postituse eest, aga ma tõepoolest ei oota Selliseid kirju enam ülaltoodud meiliaadressile (niigi on tõelisi abivajajaid tegelikult rohkem kui vastamiseks vaba aega). Tänan tähelepanu eest.

T

Et


Lisa kommentaar

Millise vastutusega tuleb arvestada käenduse andmisel?

september 7, 2009 kell 3:20 p.l. (Käendus, Laenuleping, Lepinguõigus, PRAKTILISED NÄPUNÄITED, Võlaõigus, Õppelaen)

Kõik-kõik on uus septembrikuus. Sealjuures uus võimalus üliõpilastele õppelaenu võtta. Selleks on aga teatavasti vaja käendajaid, kes probleemide tekkimisel pangal ”varuvariandina” käepärast oleks. Käesolev postitus ongi mõeldud neile, kes on lapsevanemana ”sunnitud” või hea sõbrana on nõus laenuvõtjale käemeheks hakkama. Mis siis ikkagi juhtuda võib, kui laenuvõtja laenu tagasi ei maksa?

Käenduse andmisel ehk käenduslepingu allkirjastamisel on käendaja jaoks väga tähelepanuväärsed tagajärjed. Pank nõuab käendust selleks, et ta saaks võlgnevuse tekkimisel käendaja vastu nõude esitada. Kui otsustate sõbra, tuttava, perekonnaliikme või ka võhivõõra inimese kohustust käendada, pidage kindlasti meeles järgmist:

-         Käenduse andmisega võtab käendaja kohustuse vastutada põhivõlgniku (nt õppelaenusaaja) kohustuse täitmise eest. See tähendab, et kui laenusaaja jääb laenu tagasimaksmisel hätta, võib pank täpselt sama nõude esitada käendaja vastu. Kuna seaduse kohaselt vastutavad käendaja ja laenusaaja panga ees solidaarselt, võib pank nõuda raha maksmist kohe nii põhivõlgnikust laenusaajalt kui ka käendajalt (praktikas reegel). Pank aga võib esitada nõude ka üksnes käendaja vastu. Käendajal tuleb seega arvestada, et pangal on seadusest tulenev õigus maksevõlgnevuse tekkimisel koheselt esitada nõue käendaja vastu. Pank ei pea kindlasti enne käendaja vastu nõude esitamist esmalt põhivõlgnikult kui laenusaajalt raha nõudma.

-         Käendaja vastutab laenu tagastamise eest täies ulatuses. See tähendab, et lisaks nt tagasimaksmata laenusummale vastutab käendaja ka võlgu olemisega kaasneva viivise ja leppetrahvi maksmise eest. Kui käendajat on võlgnevusest õigeaegselt teavitatud, vastutab ta ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest (nt kohtukulud). Seega ei tohiks käendaja oma vastutuse eest põgeneda, mis lõppeb reeglina tema vastu hagi esitamisega kohtusse. Kohtusse pöördumisel jäävad menetluskulud (nt riigilõiv, advokaadi kulud) protsessi kaotanud poolte kanda ning käenduse puhul saab pank need täies ulatuses käendajalt sisse nõuda. Seega on kõige targem lahendus juba enne kohtusse pöördumist leppida pangaga võla tasumises kokku (nt osade kaupa), sest see on odavam, võrreldes olukorraga, kus käendaja kanda jäävad ka kopsakad kohtu- ja täitekulud.

-         Kui käendaja annab käenduse tarbijana (see tähendab väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust) peab käendaja avaldus käenduskohustuse võtmise kohta olema koostatud kirjalikus vormis (koos käendaja omakäelise allkirjaga). Seega ei ole kehtiv suuliselt antud tarbijakäendus ning käendaja ei pea sellisest käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitma.

-         Tarbijakäenduslepingu puhul peab käenduslepingus olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. See summa on absoluutne piirmäär, millest rohkem ei saa võlausaldaja käendajalt raha nõuda. Kui tarbijakäenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat, on selline käendusleping tühine ning pank ei saa tarbijast käendajalt põhivõlgniku kohustuse täitmist üldse nõuda. Pangalt nõude saamisel tuleb seega kindlasti kontrollida, kas panga nõue ei ületa käenduslepingus kokku lepitud käenduse maksimumsummat, sest nimetatud summast suuremat rahasummat käendaja põhivõlgniku võlgade katteks kindlasti maksma ei pea.

-         Käendajal tasub meeles pidada, et ta võib panga nõudele esitada kõiki vastuväiteid, mida võiks nõudele esitada põhivõlgnik ise. Näiteks, kui põhivõlgnik või keegi kolmas isik on võlgnevuse juba tasunud, võib käendaja sellele osutada ega pea teistkordselt sama rahasummat maksma. Põhivõlgniku vastuväidete kasutamise võimalus tähendab, et kui panga ja põhivõlgniku vahel sõlmitud laenulepingust ei saa pangal põhivõlgniku vastu nõudeid olla (lepingut ei ole sõlmitud, leping on sõlmitud kehtetuna, lepingust tulenevad kohustused on juba täidetud), ei saa pank nõudeid esitada ka käendaja vastu.

-         Kui käendaja täidab põhivõlgniku kohustuse, läheb talle üle panga nõue põhivõlgnikust laenusaaja vastu. See tähendab, et põhivõlgniku eest võla tasunud käendaja saab nüüd esitada pangale makstud rahasumma ulatuses tagasinõude laenusaaja vastu. Käendaja peaks oma nimetatud õigust kindlasti kasutama. Muidu võibki tagajärjeks olla olukord, kus nn “must lammas” pääseb puhtalt, käendajal aga rahakott tühi. Vajadusel on käendajal õigus oma tagasinõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda ka kohtusse.

-         Pangalt nõude saamisel peaks käendaja ka kontrollima, kas tema poolt antud käendus ei ole seotud tähtajaga. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käenduse kehtivuse tähtaeg ning see on möödunud, on käendaja oma käenduskohustusest vabanenud. Kui käenduslepingus kokkulepe käenduse kehtivuse tähtaja suhtes puudub, võib panga nõue olla siiski aegunud. Panga nõue aegub kolme aasta jooksul päevast (maksepäev), mil pangal tekkis õigus võlgnikult kohustuse täitmist nõuda. Sellist nõuet ei pea käendaja ega ka põhivõlgnik täitma.

Lisa kommentaar

Kuidas kontrollida eraisiku tausta?

august 20, 2009 kell 12:07 p.l. (Laenuleping, Lepinguõigus, PRAKTILISED NÄPUNÄITED, Võlaõigus, Üürileping)

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Üürnik jätab üüri maksmata ja põgeneb siis nelja tuule poole Uut Õnne ehk järjekordset naiivset Üürileandjat otsima, keda saaks “üle lasta”. Samuti tasuks praegusel ajahetkel “sõbrale” laenu andmise üle tõsiselt järele mõelda. Mina isiklikult ei poolda muidugi üldse eraisikutevahelisi laenulepinguid – teada on, et sõprussuhete peamine rikkuja on raha, st pigem vältida negatiivseid tagajärgi juba eos.

Tulevase lepingupartneri usaldusväärsuse kontrollimiseks pakub tasuta võimaluse näiteks Ametlikud Teadaanded. Kui Teie tulevase Üürnikuna tuleb ennast pakkuma nt keegi Vladimir Tšetško, siis trükkides otsingusse: Tšetško (Alati tasub otsida perekonnanimega! nt “Vladimir Tšetško” üksinda ei anna mingeid tulemusi), avaneb mitte just meeldiv vaatepilt – isikul on juba mitmeid võlgnevusi. Eks see ole Teie otsustada, kas tasub ikka talle “tasuta” ulualust pakkuda.

Samuti on Krediidiinfo teinud tänuväärse lehekülje E-Seif, kus saab mõõduka tasu eest infot eraisikute maksehäirete kohta. Ilmselt tasub selle mõnekümne krooni lunastamine siiski end ära, arvestades asjaoluga, et tulevikus võib Teie kahju olla kordades suurem. E-Seifi kasutamiseks on aga nõutav otsitava isiku isikukood. Samas on elementaarne, et igasugustesse lepingutesse (sh nt eraisikuteavaheline üüri- või laenuleping) lisatakse edaspidiste ebameeldivuste vältimiseks (nt nimekaimud!) ka lepingupoolte isikukoodid. Seega tasuks alati enne lepingu allkirjastamist  sooritada lepingupartneri isikukoodiga ka järelpäringud.

Kui lepingupartneriteks või korteri elanikeks on mitu inimest, tasuks uurida nende kõikide taustu või veel parem – lepingupartneriteks olgu kõik tulevased korteri täisealised elanikud (nt nii mees kui naine). Tavaline käitumine on Patustaja elukaaslase vormistamine Üürnikuna, kuid kuna tegemist on ikkagi perekonnaga, siis ei  jää tagajärjed sellest hoolimata tulemata.

Lisa kommentaar

Maa tagastamisest abielu kestel

juuli 14, 2009 kell 7:53 e.l. (KAASUSED!, Maa tagastamine, Pärimisõigus, Sundosa, Testament, VASTUSED KÜSIMUSTELE, Ühis- ja lahusvara)

Mehel oli enne  abielu kestel saadud päranduseks maja, kus praegu koos abikaasaga  ja lastega elatakse. Osa maid tagastati  abielu ajal. Kas nüüd siis on mehe pärandvarast saanud ühisvara? Ja kas lahutuse korral peab jagama maja pooleks või kuulub see mehele? Mis õigusi on naisel ja lastel sellele majale? Sissekirjutus ei oma vist tänapäeval erilist tähendust, kuid naine ja lapsed olid sinna majja sissekirjutatud.

Minu arvamus:  Perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt on ühe abikaasa lahusvara muuhulgas poolt abielu kestel pärimise teel omandatud vara. Seega on vallasasjana omandatud maja mehe lahusvaraks. Kui maja juurde tagastati maa abielu ajal, siis perekonnaseaduse § 141 on tagastatud vara samuti abikaasa lahusvaraks. Seega on maja koos maaga (ehk kinnisasi) tervikuna mehe lahusvaraks. Lahutuse korral jääb maja tervenisti mehele. Kui mees ei tee kellelegi teisele testamenti, siis pärast tema surma on maa seadusjärgseteks pärijateks esmajärjekorras tema seaduslikud lapsed. Koos pärandaja lastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui abielu on lahutatud, pole mehe endisel abikaasal pärandile õigust. Samuti pole abikaasal pärimisseaduse § 16 lg 4 alusel pärandile õigust juhul, kui ,mees oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku. Kui mees siiski teeb testamendi kellelegi teisele, jättes lapsed ja/või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda testamendijärgsetelt pärijatelt sundosa. Sundosa on raha maksmise nõue, mille väärtuseks on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud. Sissekirjutus ei oma tänapäeval tõepoolest erilist tähendust, st mingit omandiõigust sellele tuginedes küll nõuda ei saa. Vastus läks küll päris pikaks, kuid loodan, et leidsite sellest ka endale vajalikku infot.

Lisa kommentaar

Veidi ületunnitööst

juuni 28, 2009 kell 7:30 e.l. (Tööleping, Tööõigus, VASTUSED KÜSIMUSTELE, Ületunnitöö)

Mul on küsimus ületunnitasu kohta. Teen tunnitööd ja saan palka vastavalt töötundide arvule. Töölepingus olen osalise tööajaga töötaja. Pärast ühe töötaja lahkumist on minu töökoormus suurenenud. Seda on suurendatud suulise kokkuleppe alusel ja olen ise sellega nõus. Aga küsimus on selles, et millal ma peaksin saama ületunnitasu. Toon näiteks, et selle aasta juulis tuleb mul 216 töötundi, võibolla isegi rohkem. Teine töötaja, kellega vaheldumisi töötame puhkab siis ja töötan sellel ajal rohkem kui muidu, sest puhkuse asendajat tööandja keeldus võtmast.Minu arusaamise järgi peaks 216 tunnist olema 36 ületunnid (eeldades et ma töötan täiskohaga), sest tööseaduse järgi on tööaeg 40 tundi nädalas. Juulis on 4,5 nädalat, seega tuleks mul 48 tundi nädalas kui töötunnid jagada 4,5-ga. Kas olen asjast õigesti aru saanud ja võin nõuda ületunnitasu?

Minu arvamus: Töö- ja puhkeaja seaduse § 7 lg 1 kohaselt on ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Nt kui töölepingus on kokku lepitud 0,5 koormus, s.o nt 20 h nädalas, siis juba üle selle töötamine on sisuliselt ületunnitöö (võimalik et töötunde tuleb arvestada ka summeeritult ehk kuu lõikes, see oleneb töö iseloomust). Seega kui Teil on tööleping sõlmitud osalise tööajaga, siis on juba üle nende kokkulepitud tundide töötamine ületunnitöö. Seaduse kohaselt võib ületunnitööd teha üksnes töötaja ning tööandja kokkuleppel, välja arvatud kui selleks on vääramatu jõu kohaselt ajutine ning viivitamatu vajadus. Soovitan tööandjaga sel teemal rääkida ja vajadusel töölepingus punkti tööaja kohta muuta. Minu arvates on praegu nii, et peaksite kõik oma töölepingulist osalist tööaega ületavad tunnid kirja panema kui ületunnid. Samas vaevalt, et tööandja ise sellega kursis on ning nõustub ületunnitöö hüvitamisega. Kui oleksite tööl täistööajaga, s.o 40 h nädalas, siis kõik, mis seda ületab, on ületunnitöö ning peab olema ka ületunnitööna tasustatav.

Lisa kommentaar

Tööleping vs töövõtuleping – kuidas vahet teha?

mai 21, 2009 kell 6:50 p.l. (Tööleping, Töövõtuleping)

Käesolev postitus on ajendatud ühest Lugeja küsimusest töövõtulepingu kohta. On oluline vahe, kas töötaja töötab  töövõtulepingu või töölepingu alusel. Allpool toon välja peamised põhimõttelised erinevused nende lepingute vahel.

TÖÖLEPING:

- õigusaktina reguleerib peamiselt Eesti Vabariigi Töölepingu seadus.

- töötaja peab töö tegema isiklikult.

- lepingu esemeks on töö tegemine tähtajatult või tähtajaliselt.

- Töö tegemine on orienteeritud protsessile (tööleping on kestvusleping) mitte kindlale tulemusele.

- Tööandja ja töötaja on alluvusvahekorras. Töötaja allub tööandja juhistele ja kontrollile. Tööandja määrata on töö tegemist koht, aeg, tööreeglid jne. Töötaja teeb tööd tööandja töövahenditega.

TÖÖVÕTULEPING

- õigusaktina reguleerib võlaõigusseadus.

- Leping sõlmitakse töö tulemuse, mitte tööjõu käsutusse saamiseks. Töövõtuleping pole orienteeritud protsessile.

Nt koostab töövõtulepingu aluseks töövõtja mingi projekti; osutab töö tellijale oma kodus raamatupidamisteenust vms resultaadi.

- Töövõtja võlgneb tellijale töö tulemuse.

- Töövõtja korraldab oma tegevust ise. St valib, kus ja millal ta tellimuse täidab, teeb tööd omal riisikol. Tellijat huvitab vaid tehtud tulemus, mitte see, kuidas see saavutatakse. (Võrdlusena – töölepingu alusel peab töötaja tegema tööd vastavalt kokkulepitud tingimustele).

- Töövõtja ei pea tööd tegema isiklikult. Ta võib VÕS-e kohaselt kasutada kolmandate isikute abi.

Tihtipeale pole aga töövõtulepingu ning töölepingu eristamine kergemate killast. Sest leping võib evida nii töölepingu kui ka töövõtulepingu tunnuseid. Samuti võib juhtuda nii, et lepingu pealkiri ei pruugi ühtida selle sisuga. Piltlikult öeldes, kui õunamoosi purgile on kleebitud maasikamoosi silt, siis ei muuda see õunamoosi automaatselt maasikamoosiks. Kui lepingu pealkiri ning sisu ei ühti, tuleb siiski lähtuda lepingu sisust. Kui vahetegemine on väga keeruline, võetakse peamiseks kriteeriumiks eristamisel järgnev põhimõte -> hinnatakse kuivõrd on tööd tegev isik sõltuv tööd andvast isikust. Riigikohus on lahendites 3-2-1-3-05 ja 3-2-1-9-05 asunud  seisukohale, et eelkõige tuleb kaaluda tööandja ning tööd tegeva inimese sõltuvussuhet – millisel määral on töötaja allutatud tööandjale ehk milline on töötaja iseseisvuse määr. Mida rohkem on tööd tegev isik sõltuv tööandjast, seda kindlam on lepingu osutumine töölepinguks.

ALLIKAS: “Tööõigus. Loengud” (I-M. Orgo, M. Muda, G. Tavits, T. Treier), Tallinn 2006.

Lisa kommentaar

Kinkelepingust taganemisest.

mai 14, 2009 kell 12:24 p.l. (KAASUSED!, Kinkelepingust taganemine, VASTUSED KÜSIMUSTELE)

Mis tingimustel on kinkijal õigus taganeda lepingust?

Minu arvamus: Kinkelepingust taganemisest on juttu Võlaõigusseaduse §§-des 267 ja 268. Kinkelepingust taganemine on jagatud kaheks – taganemine enne lepingu täitmist, st enne kingitud asja üleandmist ning taganemine pärast lepingu täitmist, st pärast kingitud asja üleandmist. ENNE kingitud asja üleandmist on lepingu taganemise asjaolud alljärgnevad:

  1. kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; (“jäme tänamatus” on suhteline mõiste, mida olen selgitanud allpool)
  2. kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; (nt kinkija pole enam võimeline oma alaealisele lapsele elatist maksma.)
  3. kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse; (nt lubas kingisaaja elu lõpuni kinkija eest hoolitseda, kuid otsustab ühepoolselt edaspidi sellest kohustusest mööda vaadata.)
  4. kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi; (nt jääb kinkija ema raskelt haigeks ning ta peab maksma tema ravimise eest.)
  5. kingisaaja sureb.

PÄRAST kingitud asja üleandmist on kingisaajal samuti õigus kingitus tagasi võtta. Seaduse järgi on tal selleks õigus juhul kui on rikutud ülaltoodud loetelu kolme esimest punkti. Kui kinkija soovib taganeda pärast asja üleandmist kinkelepingust, tuues põhjuseks punktis 2 toodud põhjenduse, ei loeta kinkelepingut lõppenuks, kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani.

Mis siis on ikkagi “jäme tänamatus” seaduse mõistes? Riigikohus on lahendites 3-2-1-129-05 ning 3-2-1-153-06 leidnud,  et “jäme tänamatus” kui hinnanguline kategooria peab selle sätte järgi seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. “Lähedane” on sättesse hõlmatud esmajoones seetõttu, et kinkija huve paremini kaitsta. Vastasel juhul võiks sätet kitsalt tõlgendades väita, et kingisaaja ei tohi rünnata kinkijat, küll aga tema perekonnaliikmeid, ilma et see õigustaks kinkijat kinkelepingust taganema. Riigikohtu arvates ei ole põhjust kahelda, et vanematega koos elav laps on vanematele lähedane ning ründed tema vastu võivad tähendada jämedat tänamatust vanemate vastu. Sellist tõlgendust ei muuda ka see, kui ründajaks on samade vanemate teine laps. (Kaasuses 3-2-1-129-05 ründas kingisaaja temale kingitud vanematekodus elavat venda ning tema peret, samuti ähvardas vanemaid väljatõstmisega.)

Riigikohus on samuti väljendanud seisukohta, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Võlaõigusseaduse järgi on kinkijale jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on “kingi vääriline”. See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. “Jäme tänamatus” on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut.

Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. (NB! Tegemist ei ole tähtajaga alates kinkelepingu sõlmimisest!) St kui ähvardused või muud punktides 1-5 nimetatud olukorrad tekivad näiteks alles 3 aastat pärast kinkimist, on kinkijal siiski aasta jooksul pärast ebameeldiva sündmuse asetleidmist õigus kinkelepingust taganeda ning kingitud asi tagasi nõuda. Seaduses on vaid üks erand – kui kingitus on üle antud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma.

Kui kinkija sureb enne seaduses sätestatud üheaastase tähtaja möödumist, lähevad kinkelepingust taganemise õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda nimetatud tähtaja jooksul aga üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast.

Lisa kommentaar

« Older entries