Riigilõivu suurus kinkelepingu puhul oleneb tehingu tegija avaldatavast kingi (korteri, maja, maa vms) väärtusest. Väärtus ei pruugi samastuda asja turuväärtusega. Nt kui kinkija poolt hinnatavaks korteri väärtuseks on 100 000.- krooni, on seadusest tulenev riigilõiv 156.- krooni (allikas: tabel Riigilõivuseadusest ). Samas kui tehing sisaldab ka isikliku kasutusõiguse seadmist, st nt kinkija soovib kingitud eset surmani kasutada, lisandub ka selle kinnistusraamatusse kandmise eest riigilõiv, mis aga on tublisti väiksem eelnimetatud summast. Samuti on riigilõiv odavam, kui kingitus tehakse sugulasele (25%-50% olenevalt sugulusastmest) Üldiselt moodustab notari tasu tavaliselt suurema osa tehinguga seotud kulust. Nt 100 000.- tehinguväärtuse notaritasu 780.- krooni (isikliku kasutusõiguse lisandumise puhul veidi erinev).
Kinkelepingu riigilõivust.
märts 2, 2009 kell 6:01 p.l. (Kinkeleping, Lepinguõigus, Riigilõiv, Võlaõigus)
