Kaitstud: Pikk kooselu ei muuda lahusvara ühisvaraks.
aprill 16, 2009 kell 9:37 e.l. (Ühis- ja lahusvara, KAASUSED!, Kinnisasja omandamine, Lahutus, Vabaabielu, VASTUSED KÜSIMUSTELE)
Kaitstud: Ühisvara omandamine lahus elavate abikaasade poolt.
aprill 7, 2009 kell 9:18 e.l. (Asjaõigus, Ühis- ja lahusvara, KAASUSED!, Lahutus, Perekonnaõigus)
Kinnisvara soetamisest abielu ajal.
märts 17, 2009 kell 11:42 e.l. (Asjaõigus, Ühis- ja lahusvara, KAASUSED!, Lahutus, Müügileping)
Soovin osta krundi. Probleem selline, et olen ametlikult abielus, aga samas ei ela koos juba 10 aastat. On ka lapsed abielust, kes saavad toetust. Soovin nüüd osta krundi. Kas minu niinimetatud abielunaisel on võimalik seda krunti kunagi nõudma hakata? Või siis, kui kunagi lahutame, kas tal siis on õigus nõuda sellest mingit osa?
Minu arvamus: Kõik abielu ajal ostetud vara läheb juriidiliselt ühisvaraks, hoolimata sellest, kas abikaasad elavad faktiliselt koos või mitte. Kui kunagi lahutama peaksite, siis toimub varajagamine (vara võib jagada muidugi ka abielu ajal). Kas kokkuleppeliselt või kokkuleppe mittesaavutamise tõttu kohtus. Kuivõrd ostate selle kinnisasja eeldatavasti enda rahade eest, siis jagamise kohtusse minekul peaks kohus seda asjaolu ühisvara jagamisel arvesse võtma. Varajagamise üldpõhimõte on, et jagatakse abikaasade vahel võrdselt. Samas saab kohus sellest põhimõttest kõrvale kalduda, 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Teie puhul tuleks ilmselt kõne alla punkt 2. Ilmselt oleks Teie puhul kõige mõistlikum üldse lahutuse sisseandmine, enne nimetatud kinnisasja ostu. Lahutus peaks muidugi enne tehingut jõustunud olema. Siis puuduks igasugune vaidlus, kas teisel abikaasal on sellele krundile edaspidi õigust või mitte – peale lahutust omandatud vara on igal juhul lahusvara. Abielu saab kokkuleppeliselt lahutada perekonnaseisuasutuses. Vaidluse korral (nt teine abikaasa ei anna lahutust, küsimus on laste “jagamises” või ühisvara jagamises) lahutatakse abielu ühe abikaasa nõudel kohtus.
Probleemid majarahuga.
märts 16, 2009 kell 6:25 p.l. (Asjaõigus, KAASUSED!, Korteriomand, Tsiviilõigus, VASTUSED KÜSIMUSTELE)
Tere!
Mul on selline küsimus öörahust ning päevarahust? Mina ise töötan valvetega ja tahaks päeval rahu saada, kuid on probleem naabriga (helilooja, kes seadmestas kõrvalkorteris muusikastuudio, ning teeb seal tööd) Küsimus selline kas ta võib elumajas (kolmekorruseline maja) tegeleda professionaalse tegevusega? Korteriühistut on teavitatud probleemist, on kutsutud politseipartulle aga see ei aidanud. Mida teha?
Minu arvamus:
Üldiselt on nii, et oma omandit, sh korteriomandit, võib iga inimene kasutada enda äranägemise järgi. Nimelt sätestab korteriomandiseaduse § 10 lg 1, et korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. (Näiteks on keelatud tegeleda korteris prostitutsiooni vahendamisega, mis on ilmselgelt seadusevastane tegevus) Seega peaks üldiselt Teie poolt nimetatud “professionaalne tegevus” kui selline olema korteriomandis lubatud (näitena võib ju tuua, et paljudel inimestel on võimalik kodus tööd teha – kasvõi juristid, õmblejad, raamatupidajad), eeldusel, et tegemist on seadusliku tegevusega ning see ei häiri tugevalt teiste majaelanike tavaelu.
Korteriomanik on seaduse järgi muuhulgas kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa (s.o tema käes olevad eluruumid) korras ning seda ja kaasomandi eset (koridorid, keldrid) kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Järelikult peaks tegemist olema tõeliselt hullu olukorraga, mis häirib mitte üksnes Teie, vaid ka teiste korterinaabrite huvisid, et selles osas saaks midagi ette võtta. Nt Riigikohtus on olnud kaasus (nr 3-2-1-110-07), kus korterielanik rikkus teiste kaaselanike majarahu pidevate joomingute, lärmamiste, valju muusikaga õhtusel ja öisel ajal, alkoholijoobes isikute külaskäikude võimaldamise ning prügikonteineri ja oma korteri süütamistega. Sealjuures trahvis teda korduvalt korteriühistu ning politsei algatas mitmed väärteoprotokolle. Kas ka Teie olukord on kirjeldatud olukorraga võrdväärne?
Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Ja korteriomanik võib nõuda, et sellest kokkuleppest peetakse ka kinni. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Seega kui Teie korteriühistus on kokkulepped olemas, tuleks kortermajas elamisel neid ka järgida. Reeglina on selliseks kokkuleppeks nt öörahu kokkulepe. Kui probleemse korteriomaniku tegevus paljusid tõsiselt häirib võiks esiteks muidugi soovitada rahumeelselt rääkima minna ning mingi mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe saavutada.
Kõige äärmuslikumaks abinõuks on aga korteriomandiseaduse § 14 järgi korteriomandi võõrandamise kohustus, st kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi (sealhulgas kohustust hoiduda tegevustest, mis ületavad korteri tavakasutusest tekkivad mõjud) ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kui kohustust rikkunud korteriomanik kaaselanike nõudest hoolimata oma korterit ei võõranda (ei müü), siis otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Nimetatud hagi esitamise õigus on ka korteriühistul.
Eeltoodud Riigikohtu kaasuse juurde veel tagasi tulles – korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu, mistõttu tuleks välistada kergekäeliselt ebameeldivast elanikust vabanemise võimalus. Probleemne elanik pidi enne hagi esitamise olema teadlik võõrandamisnõude aluseks olnud etteheidetest.
veebruar 21, 2009 kell 5:40 p.l. (Asjaõigus, Äriõigus, Üürileping, Intellektuaalne omand, Kindlustusleping, Kinkeleping, Laenuleping, Lepinguõigus, Lepinguvälised võlasuhted, Müügileping, Pärimisõigus, Perekonnaõigus, Rendileping, Tööõigus, Töövõtuleping, Tsiviilõigus, Võlaõigus)
Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb:
- Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses
- Eriosa moodustavad erinevad seadused
- Asjaõigus – asjaõigusseadus
- Võlaõigus – võlaõigusseadus
- Perekonnaõigus – perekonnaseadus
- Pärimisõigus – pärimisseadus
- Samuti kuuluvad eraõiguse valdkonda:
♦ Äriõigus – Äriseadustik
♦ Tööõigus - Eesti vabariigi töölepingu seadus
♦ Intellektuaalne omand – sh autoriõigus
