Mõned tähelepanekud, enne kui otsustate teiselt vanemalt elatist välja nõuda.
1. Elatise nõudjaks ehk hagejaks on laps, kellel on õigus elatist saada. Vanem on hagis lapse seaduslik esindaja, mitte nõudja iseenesest.
Nt 5-aastane Robert elab ema Merikesega ning sünnitunnistusel kirjas olev isa Olev elatist ei maksa. Hagejaks on Robert, tema esindajaks menetluses Merike ning kostjaks Olev.
2. Lapsel on õigus elatist saada vähemal Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud miinimumpalga 1/2 määras! St hetkel 145 €. Kuna see suurus on ajas muutuv, siis oleks kasulik nõuda mitte konkreetset summat, vaid siduda nõue miinimumpalgaga. Sest näiteks juhul, kui miinimumpalk peaks paari aasta pärast tõusma, peaks jällegi esitama uue hagi elatise suurendamiseks. Seega peaks nõue olema:
“Palun mõista kostjalt hageja kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.”
Aga: PerS § 102 lg 2 alusel vähendada elatist alla miinimummäära, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on nt vanema töövõimetus (NB! töötu ei võrdu töövõimetu) või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummäära väljamõistmisel osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Aga mõjuvaid põhjuseid võib olla veel ja reeglina peab need välja tooma a põhjendama kostja. Reegel on see, et lapsel ON ÕIGUS miinimummäärale, vähemalt EV seadusandja silmis.
3. Kõik elatissummad, mida nõutakse üle miinimumi (s.o hetkel 145 €) vajavad tõendamist. Seega, kui nõuate elatist 200 €, peate kohtule ka dokumentaalselt tõendama ehk lisama hagile tõendid, et Teil tõepoolest lapsele kuus 400 € kulub. St arvestada tuleb sellega, et mõlema vanema panused lapse suhtes on võrdsed.
4. Kui teine vanem pole lapse sünnitunnistusel lapse vanemana kirjas, puudub igasugune juriidiline alus temalt ülalpidamise nõudmiseks. Sestap tuleb enne nõuda kas kohtu kaudu või kokkuleppeliselt põlvnemise tuvastamist. See on aga eraldi menetlus, millelt tasutakse ka riigilõiv (juhul kui asju aetakse kohtu kaudu). Samas võib põlvnemise tuvastamist ja elatist nõuda ühes hagis.
5. Reeglina nõutakse elatist alates hagi esitamisest iga kalendrikuu eest ette (st nt märtsi elatis tuleb maksta ära hiljemalt veeburari lõpuks). Kui soovitakse nõuda elatist ka maksimum 1 aasta eest enne hagi esitamist, käsitletakse seda juriidiliselt kui kahju hüvitamise nõuet, mida tuleb omakorda tõendada, st et selline kahju on tõepoolest tekkinud ning põhjendada, milles see kahju seisneb.
6. Positiivne on see, et elatiselt ei pea enam tasuma tulumaksu, seega laekub kogu nõutav summa lapsevanema kontole. Muidugi peab selle konto nr (lapsevanema!) ka elatise hagile lisama.
Südamele pannes – ülalpidamiskohustus ei ole seaduses sätestatud teise vanema kiusamiseks, vaid lapse heaolu tagamiseks (et lapsel oleks kõht täis, riided seljas ja katus pea kohal). Elatist tuleb kasutada LAPSE HUVIDES (PerS § 100 lg 2)!
pilt pärineb
