Juriidiline esmaabi

Esmalt peab ära märkima lepingu sõlmimise kuupäeva ja koha. Kindlasti tuleks kirja panna nii üürileandja kui üürniku täisandmed (isikukoodid, aadressid, e-posti aadressid, telefoninumbrid). Samuti on tähtis ära märkida lepingu objekt ehk eluruum, mida välja üüritakse – selle täpne aadress, tubade arv (nt 3-toaline). Lisaks üürilepingu kehtivuse aeg, soovitavalt kuupäevaliselt.

Oluline on kirja panna üürisumma (nii sõnade kui numbritega) ja selle maksmise täpne kuupäev. Üürisumma võib hõlmata kommunaalmakseid, kuid kommunaale võib nõuda ka lisaks üürile. See oleks vaja lepingus täpselt sätestada. Igal juhul tasuks makstavad kommunaalid täpselt sätestada (nt elekter, vesi, Internet, keskküte, prügivedu jne). Siis ei teki tulevikus arusaamatusi, et pooled on kommunaalmaksete tasumisest erinevat moodi aru saanud. Kirja tasuks panna ka maksmise viis – ülekanne või sularahas. Samuti edaspidine näitude fikseerimine – näitude fikseerimise kuupäev ja näitude fikseerija (kas Üürnik saadab Üürileandjale näidud või Üürileandja käib ise näitusid kontrollimas). Kui Üürileandja on saanud mingit ettemaksu peaks ka selle lepingusse kirja panema. Samuti tasuks ära märkida viiviseprotsent, mis summade hilisel maksmisel rakendub.

Üürilepingus sätestatakse ka lepingupoolte õigused ja kohustused. Näiteks võib kirja panna, kas Üürnikul on õigus asi allüürile anda ning mis tingimustel. Samuti võib sätestada Üürniku õiguse Eluruumi remontida (nt võib see toimuda vaid Üürileandja nõusolekul). Üürniku kohustustena võib sätestada: -eluruumi otstarbeka kasutamise; – ühiselureeglite järgimise; – lõhutud seadmete või mööbli puhul kahju hüvitamise; – käitumise avarii või rikete korral jne. Üürileandja üheks õiguseks võiks olla kokkuleppel Üürnikuga lepingust kinnipidamise kontrollimine. Üürileandja kohustusena võiks kirja panna eluruumide süsteemide (nt elektri-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide jne) korrashoiukohustuse.

Väga oluline on sätestada lepingu lõpetamise tingimused. Reeglina lõpeb üürileping tähtaja saabumisel. Kuid kirja peaks panema ka korralise ülesütlemise tähtajad – selle eesmärk on, et mõlemad lepingupooled saaksid enne lepingu lõppemist otsida endale kas uut üüripinda või uut üürniku. (Seaduse järgi on korralise ülesütlemise tähtaeg tähtajatu üürilepingu puhul vähemalt 3 kuud ning sellega peab üürilepingut ette valmistades ka arvestama). Omaette lugu on erakorralise ülesütlemisega – erakorralise ülesütlemise puhul peab olema tegemist mõjuv põhjusega. Reeglina ei pea erakorralisest ülesütlemisest ette teatama. Erakorralise ülesütlemise juhud on kirja pandud ka seadusesse, kuid lepingupoolte huvides oleks soovitav sätestada need ka lepingusse. Näiteks jätab Üürnik mitme kuu vältel maksmata üüri- või kommunaaliraha, Üürnik ei saa üüritud asja kasutada, eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimese tervisele jne.

Vt lähemalt ka võlaõigusseadusest (§§ 271-338).