1. Kui kohtult saabub maksekäsumenetluse makseettepanek, esita kättesaamisest 15 päeva jooksul kindlasti vastuväide! Kui Sa seda ei tee, järgneb kohtupoolne maksekäsk kogu sissenõutud summa ulatuses, st kohtumäärus, milles sisalduva summa mittemaksmise korral, läheb see omakorda edasi kohtutäiturile sundtäitmiseks (ja niigi küsitavale summale lisanduvad täituritasud).

Mida vastuväitesse kirja panna? Kindlasti võib kirja panna, et nõue on aegunud. Lisada võiks veel, et nõutav viivis on ülemäära suur. Kui ebamõistlik viivisemäär on lepingus kokku lepitud pisikeses kirjas tüüptingimustes (reeglina see nii on), võiks lisada, et viivise ja muu teenustasu “kokkuleppe” tüüptingimustes on tühine. Kõige selle kirja panemine võtab maksimaalselt aega 3 minutit ja ei nõua mingeid juriidilisi põhjendusi. Isegi kui kõik kirjapandu ei vasta tõele (nt nõue pole veel aegunud) ei maksa vastamine iseenesest midagi ja võib säästa kümneid kui mitte isegi sadu eurosid. Sa võid kirja panna ka lihtsalt – ei nõustu nõutavaga ja sellest juba piisab, aga soovitan siiski veidi pikemalt.

2. Pärast Sinu vastuväidet jätkub asi hagimenetluses. Ära põe, pool tööd on juba ära tehtud!

Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab esialgu Sissenõudjat esitama uuesti oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (st kõik asjakohased tõendid, täpne viivisearvestus ja muu muusika) 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. See on jällegi lisakohustus Sissenõudjale, sest maksekäsus piisab üldjuhul summa nimetamisest ja nõude lühikirjeldusest (maksekäsukeskus ei pea nimelt kontrollima nõude põhjendatust, seega on õigluse jaluleseadmine maksekäsumenetluses vastuväitja ülesandeks).

Nüüd antakse Sulle hagi (s.o sissenõudja põhjenduste ja tõenditega nõude) kättetoimetamisel ka tähtaeg hagile vastamiseks. Ära nüüd jälle vastamata jäta! Kirjutada võib põhimõtteliselt sama, mis maksekäsu vastuväites. Tavaliselt annab kohus Sulle ka juhtnööre, mida vastusesse kirja panna. Ära ehmu, kui nõutakse juriidilises keeles maeiteamida. Kirjuta midagigi, st pane kõik kirja, mis pähe tuleb (aegumine, viivis ülemäära suur, palu kohtul viivist vähendada, maini, et lepingus olevad tüüptingimused ülemäära suurte intressimäärade ja teenustasude kohta on tühised, viivise suhtes peaks kehtima VÕS §-s 94 sätestatud määr, viivise arvestus on ebaõige jne) !

Mõned lisakommentaarid:

- viivist ei saa kohus omal algatusel vähendada, seda on vaja eraldi taotleda, seega TAOTLE KOHTULT VIIVISE VÄHENDAMIST!

- aegumist ei saa ka kohus omatahtsi kohaldada, seega ESITA VASTUVÄIDE, et NÕUE ON AEGUNUD!

Nõue aegub 3 aastat alates sissenõutavaks muutumisest. Kui on esitatud palju arveid, siis iga arvet tuleb vaadelda eraldi.  Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TSÜS § 147 lg 3). Nt arve maksetähtpäev oli 15.07.2008, nõude aegumine algas sisuliselt 01.01.2009 (2009, 2010, 2011). Kui hagi või maksekäsk esitati alates 01.01.2012, on tegemist aegunud nõudega. Aga ära sina vaeva esialgu oma pead, ütle lihtsalt, et on aegunud. Selle kohta peab kohus oma seisukoha võtma.

- tüüptingimusi saab kohus ka omal algatusel kontrollida (aga ainult juhul kui nende üle on vaidlus), kuid ikkagi tasub mainida, et lepingus sisalduvad kirbukirjas EBAMÕISTLIKUD TÜÜPTINGIMUSED, mis Sind kui tarbijat kahjustavad ON TÜHISED!

3-2-1-56-08 – “Juhul, kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. “

3-2-1-120-08 (SOOVITAN LUGEDA RK LAHENDIT!) – “Samas võib olla VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi.”

Omaette teema on liigkasuvõtlikel tingimustel sõlmitud lepingutega (TsÜS § 86), mis on  tühised tervikuna (kui tunned, et see Sind puudutab, esita vastav vastuväide!).

SEADUS: “Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:
1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või
2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute (mh SMS laenulepingud, päikese-, puhkuse-, jõulukingi- ja muud laenud) puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel!

Riigikohtu lahend 3-2-1-49-11 , mis selgitab TsÜS § 86 olemust. (Mh krediidi kulukuse määr nimetatud lepingus oli 791,61%.!!!)

Lisalugemissoovitus: “Laenusaaja õiguste kaitse SMS-laenu lepingute puhul” (K. Saare, K. Sein, M-A. Simovart)., Juridica nr I / 2010

]]> http://juura.wordpress.com/2012/01/28/volgnik-ara-maga-vaidle/feed/ 0 puhvet võlgnik http://juura.wordpress.com/2010/01/29/koduse-testamendi-koostamine/ http://juura.wordpress.com/2010/01/29/koduse-testamendi-koostamine/#comments Fri, 29 Jan 2010 20:06:11 +0000 J.E. http://juura.wordpress.com/?p=56 ]]>

Testament on inimese viimne tahe ning testamenti saab koostada igal ajal. Kasvõi surivoodil või lahingutandril – kui on säilinud kirjutamisvõime. Kui inimene testamenti ei tee, toimub seadusejärgne pärimine. (Seadusejärgne pärimine tähendab, et pärijateks on esmajärjekorras õigustatud kõik pärandaja lapsed ning seda võrdsetes osades. Kui pärandajal on ka abikaasa, pärib ta seaduse kohaselt laste kõrval võrdselt laste osaga, aga mitte vähem kui 1/4 pärandist. Täpsemalt saab seaduse järgi pärimisest lugeda ka pärimisseadusest) Seega kui Te ei soovi, et pärimine toimuks seaduse järgi või seaduse järgi sätestatud osades tuleks teha testament ning määrata oma tegelik tahe.

Kui inimene on teinud notari juures testamendi ning arvab, et pärast seda on uue testamendi tegemine keelatud, siis see on vale arvamus. Testamenti võib muuta igal ajal. Testamenti saab muuta uue testamendi tegemisega (olgu see siis kodune või notari juures tehtud) ning sel juhul muutub eelmine testament automaatselt kehtetuks. Muidugi peab uus testament olema koostatud korrektselt, vastasel juhul võib see osutuda tühiseks. Kõige lihtsam ja odavam on oma viimset tahet muuta, tehes koduse testamendi. Samas peab silmas pidama, et kodune testament kehtib alates kirja panemisest 6 kuud! See tähendab, et kui inimene 6 kuu möödudes veel elab, tuleb tal teha uus testament, mis võib olla samuti kodune. Ja kui 6 kuu pärast on inimene ikka elus, siis jälle uuesti jne. Selles suhtes on kodune testament hea juhtudel, kus inimene tunneb, et surm on ligidal ning tal on soov oma vana testamenti muuta või kui ta pole üldse testamenti teinud. Notari juures tehtud testamendi kehtivusaeg on samas piiramatu, kuid see ju ei välista, et asjaolud võiksid muutuda ning inimene ümber ei saaks otsustada.

Mida pidada meeles koduse testamendi koostamisel? Kindlasti tuleb see kirja panna oma käega. Vaidluste välistamiseks seega soovitavalt käsikirjaliselt. Samuti tuleb sellele kindlasti märkida kuupäev ning allkiri. Kuupäeva kirjutamine on ilmtingimata vajalik, sest selle järgi arvestatakse 6-kuulist testamendi aegumistähtaega. Sisu osas võiks testament olla võimalikult täpne – mida täpsemalt objekte, päranduseks määratud osi ja isikuid kirjeldate, seda väiksem on hiljem oht arusaamatusteks. Kui inimene pole võimeline oma käega kirjutama, tuleb kõne alla tunnistajate juuresolekul tehtud testament. Tunnistajatega testamendi koostamisel on aga jällegi omaette reeglid (vt järgmine lõik).

[Sellisel juhul kirjutab testamendi tegija testamendile alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning märgib ära testamenti ära selle tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajatega testament ei pea olema  ise (omakäeliselt) kirjutatud, see võib olla ka trükitud kujul. Oluline on, et testamendi tegija kirjutaks  sellele tunnistajate nähes alla! Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testamendi tegija teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet (nt "Kutsusin Teid, et oleksite tunnistajad minu testamendi tegemise juures"). Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testamendi tegija on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testamendi tegija on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on ta selle tegemisel teo- ja otsustusvõimeline. OLULINE PIIRANG TUNNISTAJAKS OLEMISEL - tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament (või mõni korraldus selles) tehakse. Seega on tunnistajate ring tegelikult suhteliselt piiratud. Kui seda KEELDU RIKUTAKSE , on need surmajärgsed korraldused, mis puudutavad konkreetseid tunnistajaid või nende sugulasi tühised. Nt kui Maie pärandab testamendiga muuseas oma korteri naabrinaisele Valvele ja Valve on olnud tunnistaja testamendi juures, on selline korraldus kehtetu ja Valve ei saa korterit.]

Testamendi tegija võib testamenti hoida kodus või anda selle hoiule usaldusväärsele isikule. See isik kohustub testamendi peale isiku surma viima viivitamatult notari juurde. Niipalju siis kodusest testamendist.

Kuidas lihtsa vaevaga tööandja tausta uurida? Tooksin väikese näite.

1. Läksin cv-online kodulehele, leidmaks endale sobivat tööd.

2. Valisin välja tööpakkumise, nt Enerel OÜ otsib endale projektijuhti, potentsiaalseks tööandjaks seega Enerel OÜ

3. Kopisin tööandja nime Enerel OÜ (saab kontrollida ka äriregistri koodiga, kuid see tuleb esmalt Äriregistris tuvastada, vt edasi) ja peistin selle Krediidiinfo firmapäringusse. (NB! Kui tööandja nimi pole päris selline, mis äriregistris registreeritud, siis krediidiinfo tulemit ei anna. Selleks, et täpne vastus saada, tuleb minna Äriregistri kodulehele ja püüda leida tööandja tegelikud andmed. Abi on, kui trükkida osa firma nimest, nt Enerel, ning äriregister pakub variandid välja).

4. Kui firmanimi on trükitud, vajutan maksuvõlgade  raportile (Päring on tasuta). Kellel on tõsine huvi, võib muidugi tellida ka maksehäirete jm raportid, need on aga juba tasulised. Samas parem karta kui kahetseda – hiljem võib ebausaldusväärse tööandja usaldamine palju kallimaks maksma minna.

5. Ootan kuni uues aknas ilmuvad andmed konkreetse tööandja kohta.

Antud juhul nt:

6. Teen andmetest omad järeldused.

]]> http://juura.wordpress.com/2009/11/18/soovitus-koigile-toootsijatele/feed/ 0 puhvet http://juura.wordpress.com/2009/11/15/hagi-muutmisest/ http://juura.wordpress.com/2009/11/15/hagi-muutmisest/#comments Sun, 15 Nov 2009 21:28:37 +0000 J.E. http://juura.wordpress.com/?p=176 ]]> Kas oleme kohustatud kohtus hagiavaldust muutma, kui me tol hetkel päris täpselt ei saanud aru selle vajalikkusest. Esialgne hagiavaldus põhines VÕS-e §-l 100 ja §-l 101, nüüd peaksime oma avalduses lähtuma sama seaduse §-st 115.

Minu arvamus:  Põhimõtteliselt arvan, et tegu on siiski mitte hagi muutmise, vaid hagi täiendamisega (juhul kui nõudsite ja nõuate endiselt kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist). Kuivõrd VÕS §§ 100-101 on kohustuse rikkumise nö “üldparagrahvid” ja § 115 täpsustab § 101 lg 1 punkti 3. Hagi muutmine on sätestatud muidu tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 376. Selle kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset (selgelt väljendatud nõue) või alust (faktilised asjaolud)üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust.

Hagi muutmiseks ei peeta:
- esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;
- hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist;
- esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

Tere!

Tahaksin teada, et kas te oskate tuua 4 näidet Eesti õiguskorrast, arvestades sellega, et:

Õigus kui subjektiivne õigus

Ette tänades,

Kodanik

Sellistele kirjadele vastaksin A.Ansipi sõnadega – no tule taevas appi! Ilmselgelt on tegemist 1. kursuse tudengiga, kes ei viitsi külastada prof R. Naritsa loengusarja “Õiguse entsüklopeedia” või lugeda samasisulist teost, mis on kättesaadav igas hästivarustatud raamatukaupluses või raamatukogus. Oskan küll tuua näited, aga ei too! Sellepärast, et Eestil on ikkagi vaja kõrgeltharitud lugemisharjumusega spetsialiste, mitte teiste teadmiste kulul vegeteerivaid juristiHakatisi. Seega loe, mõtle ja süvene, kallis algaja Jurist! Kui ei tule juba praegu hästi välja, oled vale eriala valinud. Vabandan väga selle kurjatoonilise postituse eest, aga ma tõepoolest ei oota Selliseid kirju enam ülaltoodud meiliaadressile (niigi on tõelisi abivajajaid tegelikult rohkem kui vastamiseks vaba aega). Tänan tähelepanu eest.

T

Et

Käenduse andmisel ehk käenduslepingu allkirjastamisel on käendaja jaoks väga tähelepanuväärsed tagajärjed. Pank nõuab käendust selleks, et ta saaks võlgnevuse tekkimisel käendaja vastu nõude esitada. Kui otsustate sõbra, tuttava, perekonnaliikme või ka võhivõõra inimese kohustust käendada, pidage kindlasti meeles järgmist:

-         Käenduse andmisega võtab käendaja kohustuse vastutada põhivõlgniku (nt õppelaenusaaja) kohustuse täitmise eest. See tähendab, et kui laenusaaja jääb laenu tagasimaksmisel hätta, võib pank täpselt sama nõude esitada käendaja vastu. Kuna seaduse kohaselt vastutavad käendaja ja laenusaaja panga ees solidaarselt, võib pank nõuda raha maksmist kohe nii põhivõlgnikust laenusaajalt kui ka käendajalt (praktikas reegel). Pank aga võib esitada nõude ka üksnes käendaja vastu. Käendajal tuleb seega arvestada, et pangal on seadusest tulenev õigus maksevõlgnevuse tekkimisel koheselt esitada nõue käendaja vastu. Pank ei pea kindlasti enne käendaja vastu nõude esitamist esmalt põhivõlgnikult kui laenusaajalt raha nõudma.

-         Käendaja vastutab laenu tagastamise eest täies ulatuses. See tähendab, et lisaks nt tagasimaksmata laenusummale vastutab käendaja ka võlgu olemisega kaasneva viivise ja leppetrahvi maksmise eest. Kui käendajat on võlgnevusest õigeaegselt teavitatud, vastutab ta ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest (nt kohtukulud). Seega ei tohiks käendaja oma vastutuse eest põgeneda, mis lõppeb reeglina tema vastu hagi esitamisega kohtusse. Kohtusse pöördumisel jäävad menetluskulud (nt riigilõiv, advokaadi kulud) protsessi kaotanud poolte kanda ning käenduse puhul saab pank need täies ulatuses käendajalt sisse nõuda. Seega on kõige targem lahendus juba enne kohtusse pöördumist leppida pangaga võla tasumises kokku (nt osade kaupa), sest see on odavam, võrreldes olukorraga, kus käendaja kanda jäävad ka kopsakad kohtu- ja täitekulud.

-         Kui käendaja annab käenduse tarbijana (see tähendab väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust) peab käendaja avaldus käenduskohustuse võtmise kohta olema koostatud kirjalikus vormis (koos käendaja omakäelise allkirjaga). Seega ei ole kehtiv suuliselt antud tarbijakäendus ning käendaja ei pea sellisest käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitma.

-         Tarbijakäenduslepingu puhul peab käenduslepingus olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. See summa on absoluutne piirmäär, millest rohkem ei saa võlausaldaja käendajalt raha nõuda. Kui tarbijakäenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat, on selline käendusleping tühine ning pank ei saa tarbijast käendajalt põhivõlgniku kohustuse täitmist üldse nõuda. Pangalt nõude saamisel tuleb seega kindlasti kontrollida, kas panga nõue ei ületa käenduslepingus kokku lepitud käenduse maksimumsummat, sest nimetatud summast suuremat rahasummat käendaja põhivõlgniku võlgade katteks kindlasti maksma ei pea.

-         Käendajal tasub meeles pidada, et ta võib panga nõudele esitada kõiki vastuväiteid, mida võiks nõudele esitada põhivõlgnik ise. Näiteks, kui põhivõlgnik või keegi kolmas isik on võlgnevuse juba tasunud, võib käendaja sellele osutada ega pea teistkordselt sama rahasummat maksma. Põhivõlgniku vastuväidete kasutamise võimalus tähendab, et kui panga ja põhivõlgniku vahel sõlmitud laenulepingust ei saa pangal põhivõlgniku vastu nõudeid olla (lepingut ei ole sõlmitud, leping on sõlmitud kehtetuna, lepingust tulenevad kohustused on juba täidetud), ei saa pank nõudeid esitada ka käendaja vastu.

-         Kui käendaja täidab põhivõlgniku kohustuse, läheb talle üle panga nõue põhivõlgnikust laenusaaja vastu. See tähendab, et põhivõlgniku eest võla tasunud käendaja saab nüüd esitada pangale makstud rahasumma ulatuses tagasinõude laenusaaja vastu. Käendaja peaks oma nimetatud õigust kindlasti kasutama. Muidu võibki tagajärjeks olla olukord, kus nn “must lammas” pääseb puhtalt, käendajal aga rahakott tühi. Vajadusel on käendajal õigus oma tagasinõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda ka kohtusse.

-         Pangalt nõude saamisel peaks käendaja ka kontrollima, kas tema poolt antud käendus ei ole seotud tähtajaga. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käenduse kehtivuse tähtaeg ning see on möödunud, on käendaja oma käenduskohustusest vabanenud. Kui käenduslepingus kokkulepe käenduse kehtivuse tähtaja suhtes puudub, võib panga nõue olla siiski aegunud. Panga nõue aegub kolme aasta jooksul päevast (maksepäev), mil pangal tekkis õigus võlgnikult kohustuse täitmist nõuda. Sellist nõuet ei pea käendaja ega ka põhivõlgnik täitma.

]]> http://juura.wordpress.com/2009/09/07/millise-vastutusega-tuleb-arvestada-kaenduse-andmisel/feed/ 0 puhvet http://juura.wordpress.com/2009/08/20/kuidas-kontrollida-eraisiku-tausta/ http://juura.wordpress.com/2009/08/20/kuidas-kontrollida-eraisiku-tausta/#comments Thu, 20 Aug 2009 12:07:18 +0000 J.E. http://juura.wordpress.com/?p=163 ]]> Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Üürnik jätab üüri maksmata ja põgeneb siis nelja tuule poole Uut Õnne ehk järjekordset naiivset Üürileandjat otsima, keda saaks “üle lasta”. Samuti tasuks praegusel ajahetkel “sõbrale” laenu andmise üle tõsiselt järele mõelda. Mina isiklikult ei poolda muidugi üldse eraisikutevahelisi laenulepinguid – teada on, et sõprussuhete peamine rikkuja on raha, st pigem vältida negatiivseid tagajärgi juba eos.

Tulevase lepingupartneri usaldusväärsuse kontrollimiseks pakub tasuta võimaluse näiteks Ametlikud Teadaanded. Kui Teie tulevase Üürnikuna tuleb ennast pakkuma nt keegi Vladimir Tšetško, siis trükkides otsingusse: Tšetško (Alati tasub otsida perekonnanimega! nt “Vladimir Tšetško” üksinda ei anna mingeid tulemusi), avaneb mitte just meeldiv vaatepilt – isikul on juba mitmeid võlgnevusi. Eks see ole Teie otsustada, kas tasub ikka talle “tasuta” ulualust pakkuda.

Samuti on Krediidiinfo teinud tänuväärse lehekülje E-Seif, kus saab mõõduka tasu eest infot eraisikute maksehäirete kohta. Ilmselt tasub selle mõnekümne krooni lunastamine siiski end ära, arvestades asjaoluga, et tulevikus võib Teie kahju olla kordades suurem. E-Seifi kasutamiseks on aga nõutav otsitava isiku isikukood. Samas on elementaarne, et igasugustesse lepingutesse (sh nt eraisikuteavaheline üüri- või laenuleping) lisatakse edaspidiste ebameeldivuste vältimiseks (nt nimekaimud!) ka lepingupoolte isikukoodid. Seega tasuks alati enne lepingu allkirjastamist  sooritada lepingupartneri isikukoodiga ka järelpäringud.

Kui lepingupartneriteks või korteri elanikeks on mitu inimest, tasuks uurida nende kõikide taustu või veel parem – lepingupartneriteks olgu kõik tulevased korteri täisealised elanikud (nt nii mees kui naine). Tavaline käitumine on Patustaja elukaaslase vormistamine Üürnikuna, kuid kuna tegemist on ikkagi perekonnaga, siis ei  jää tagajärjed sellest hoolimata tulemata.

Minu arvamus: Töö- ja puhkeaja seaduse § 7 lg 1 kohaselt on ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Nt kui töölepingus on kokku lepitud 0,5 koormus, s.o nt 20 h nädalas, siis juba üle selle töötamine on sisuliselt ületunnitöö (võimalik et töötunde tuleb arvestada ka summeeritult ehk kuu lõikes, see oleneb töö iseloomust). Seega kui Teil on tööleping sõlmitud osalise tööajaga, siis on juba üle nende kokkulepitud tundide töötamine ületunnitöö. Seaduse kohaselt võib ületunnitööd teha üksnes töötaja ning tööandja kokkuleppel, välja arvatud kui selleks on vääramatu jõu kohaselt ajutine ning viivitamatu vajadus. Soovitan tööandjaga sel teemal rääkida ja vajadusel töölepingus punkti tööaja kohta muuta. Minu arvates on praegu nii, et peaksite kõik oma töölepingulist osalist tööaega ületavad tunnid kirja panema kui ületunnid. Samas vaevalt, et tööandja ise sellega kursis on ning nõustub ületunnitöö hüvitamisega. Kui oleksite tööl täistööajaga, s.o 40 h nädalas, siis kõik, mis seda ületab, on ületunnitöö ning peab olema ka ületunnitööna tasustatav.