Vabaabielus olles päritud kinnisvara.

2 Mar

Mees ja naine on  elanud 7 aastat vabaabielus. Elama koliti naise isa majja. Isa suri ning pärandas maja naisele.   Kuna mehe ja naise kooselu on muutunud võimatuks soovib naine,  et mees koliks välja temale kuuluvast majast. Mees keeldub välja kolimast, kui naine ei maksa talle poolt maja kinni, kuivõrd mehe sõnul on tal õigus poolele majale. Paaril on ka ühine laps.

Minu arvamus: Võite rahulik olla, sest Teie mehel pole mingit õigust sellele majale. Ning tema rahalisel nõudel pole ka mingit alust. Isegi kui te oleksite ametlikult abielus, ei oleks tal siis ka majale mingit õigust, sest see on praegu ja oleks ka ametliku abielu puhul Teie lahusvara, kuivõrd tegemist on pärandvaraga.

2 Vastust to “Vabaabielus olles päritud kinnisvara.”

  1. Küsija 17. Mar 2009 kell 8:54 p.l. #

    Tere,
    elasime x aastat koos, alates eelmise aasta algusest lahus, ametlikult abielus ei ole olnud. Tütar on eelkooliealine ja elab minu juures, elame välisriigis. Suvel plaanime taas puhkusele sõita Eestisse ja seal saab laps ka suve veeta isa ja vanaemaga. Sooviksin teada, kas lapse isal on õigus keelata näiteks tütrel väljasõit Eestist? Kas isal on ka kohustus maksta igakuist ülalpidamistoetust lapsele?
    Tänud vastuse eest

    • Juura 19. Mar 2009 kell 8:19 p.l. #

      Alustaksin viimasest küsimusest. Perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud oma last üleval pidama. Seega on iga isa ja ema, kes on vanemana lapse sünnitunnistusel kirjas, kohustatud oma last ka ülal pidama, sealhulgas pakkuma lapsele materiaalset kindlustunnet. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Järelikult kui Teie lapse isa ülalpidamiskohustust kokkuleppeliselt ei täida, on Teil õigus esitada hagi elatisenõudes kohtusse. Nii on see Eestis elava lapse puhul. Rahvusvahelise eraõiguse seadus sätestab, et perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele (mis puudutavad rohkem kui ühte riiki) kohaldatakse 1973.a. Haagi konventsiooni. Nimetatud konventsiooni kohaselt kohaldatakse ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku, st lapse, alalise elukohariigi õigust. Kui lapsel selle riigi õiguse alusel pole õigust ülalpidamist saada, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud on õigustatud (laps) ja kohustatud (isa) isik. Seega oleneb lahendus sellest, mis on lapse alaline elukohariik ning kas see riik pakub juriidiliselt välja lahendusi ülalpidamiskohustust silmas pidades.

      Lapse elukoha kohta oskan öelda niipalju, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Tegelikult on minu praktikas ette tulnud, et kui lapsega tahetakse minna välisriiki elama või ka nt reisile, siis selleks vormistatakse teise vanema poolt notari juures ametlik nõusolek, et ta on nõus lapse viibimisega välisriigis. St, et teine vanem on nõus sellega, et tema laps elab või reisib välisriigis. Teie olukorra kohta ei oska selles osas kommenteerida, kas mees on sellise nõusoleku andnud või mitte. Üldiselt on see soovitav ebameeldivuste vältimiseks. Kui kokkulepe puudub ja asi võib inetuks minna, siis tasuks kohtu poole pöörduda, et kohus määraks lapse ametlik elukoha.

      Üldiselt on selliste nö “lapseröövi” juhtumite kohta Eestis ka kaks kõrgema kohtu lahendit – RK otsused nr 3-2-1-123-06 ja 3-2-1-142-06. Nendest võib lugeda, kui ebameeldivaks (just lapse seisukohalt vaadatuna) võivad asjad minna. Üks konkreetne kaasus räägib nt olukorrast, kus lapse ema elas kahe lapsega Soomes ning lapsed olid samuti koolivaheajal Eestis isa juures ning üks laps ei soostunud Soome tagasi minema (põhjusena muidugi toodi, et laps ise tahtiski isa juures edaspidi elada). Samas on iga kaasus muidugi ainulaadne ja ei tasuks kõike üks ühele võtta. Põhimõtteks jääb aga, et alati tuleb lähtuda lapse huvidest ja soovidest, juhul kui lapse vanus seda võimaldab.

      Kui Teie olukorras lapse väljasõit Eestist isa poolt keelata, siis võib hüpoteetiliselt esineda olukord, kus saaks tugineda lapseröövile kui sellisele. Samas kui lapse elukohta pole kokku lepitud, võiks isa ka praegu väita, et laps on ka Soomes olles temalt röövitud ning nõuda tema väljaandmist. Seega on lapseröövi kohaldamise üheks eelduseks, et lapsele oleks määratud ametlik elukoht, kust ta on nn külalistamisõiguse raames eemale viidud (<- Minu isiklik arvamus) Üldiselt on tegemist suhteliselt keerulise olukorraga. Täpsemalt saab lugeda ka lapseröövi Haagi konventsioonist. Kui Teil lapse isaga veel kokkulepet pole või on suhted pingelised, siis soovitaksin igatahes lapse elukoha ametlikult kindlaks määrata (kasvõi kohtulikult), et puuduksid edasised vaidlused ja ebameeldivad situatsioonid.

      Loodan, et ei ajanud oma juriidilise aruteluga Teile hirmu peale ning lapse suvepuhkus möödub komplikatsioonideta. Igal juhul ütlen veel, et reeglina Eestist väljasõitmisega probleeme ei teki. Probleemid esinevad tavaliselt välisriikides, kuhu sõidetakse, kus on nõutud lapse viibimise kohta välisriigis ka teise vanema nõusolekut, püüdes selliselt vältida ja vähendada nn “lapseröövi” juhtumeid. Seega oleneb kõik paljuski ka välisriigi seadustest, mille kõigiga ma ka parema tahtmise juures ei saaks kursis olla.

Sinu Küsimus

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: