Millise vastutusega tuleb arvestada käenduse andmisel?

7 Sep

Kõik-kõik on uus septembrikuus. Sealjuures uus võimalus üliõpilastele õppelaenu võtta. Selleks on aga teatavasti vaja käendajaid, kes probleemide tekkimisel pangal ”varuvariandina” käepärast oleks. Käesolev postitus ongi mõeldud neile, kes on lapsevanemana ”sunnitud” või hea sõbrana on nõus laenuvõtjale käemeheks hakkama. Mis siis ikkagi juhtuda võib, kui laenuvõtja laenu tagasi ei maksa?

Käenduse andmisel ehk käenduslepingu allkirjastamisel on käendaja jaoks väga tähelepanuväärsed tagajärjed. Pank nõuab käendust selleks, et ta saaks võlgnevuse tekkimisel käendaja vastu nõude esitada. Kui otsustate sõbra, tuttava, perekonnaliikme või ka võhivõõra inimese kohustust käendada, pidage kindlasti meeles järgmist:

–         Käenduse andmisega võtab käendaja kohustuse vastutada põhivõlgniku (nt õppelaenusaaja) kohustuse täitmise eest. See tähendab, et kui laenusaaja jääb laenu tagasimaksmisel hätta, võib pank täpselt sama nõude esitada käendaja vastu. Kuna seaduse kohaselt vastutavad käendaja ja laenusaaja panga ees solidaarselt, võib pank nõuda raha maksmist kohe nii põhivõlgnikust laenusaajalt kui ka käendajalt (praktikas reegel). Pank aga võib esitada nõude ka üksnes käendaja vastu. Käendajal tuleb seega arvestada, et pangal on seadusest tulenev õigus maksevõlgnevuse tekkimisel koheselt esitada nõue käendaja vastu. Pank ei pea kindlasti enne käendaja vastu nõude esitamist esmalt põhivõlgnikult kui laenusaajalt raha nõudma.

–         Käendaja vastutab laenu tagastamise eest täies ulatuses. See tähendab, et lisaks nt tagasimaksmata laenusummale vastutab käendaja ka võlgu olemisega kaasneva viivise ja leppetrahvi maksmise eest. Kui käendajat on võlgnevusest õigeaegselt teavitatud, vastutab ta ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest (nt kohtukulud). Seega ei tohiks käendaja oma vastutuse eest põgeneda, mis lõppeb reeglina tema vastu hagi esitamisega kohtusse. Kohtusse pöördumisel jäävad menetluskulud (nt riigilõiv, advokaadi kulud) protsessi kaotanud poolte kanda ning käenduse puhul saab pank need täies ulatuses käendajalt sisse nõuda. Seega on kõige targem lahendus juba enne kohtusse pöördumist leppida pangaga võla tasumises kokku (nt osade kaupa), sest see on odavam, võrreldes olukorraga, kus käendaja kanda jäävad ka kopsakad kohtu- ja täitekulud.

–         Kui käendaja annab käenduse tarbijana (see tähendab väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust) peab käendaja avaldus käenduskohustuse võtmise kohta olema koostatud kirjalikus vormis (koos käendaja omakäelise allkirjaga). Seega ei ole kehtiv suuliselt antud tarbijakäendus ning käendaja ei pea sellisest käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitma.

–         Tarbijakäenduslepingu puhul peab käenduslepingus olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. See summa on absoluutne piirmäär, millest rohkem ei saa võlausaldaja käendajalt raha nõuda. Kui tarbijakäenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat, on selline käendusleping tühine ning pank ei saa tarbijast käendajalt põhivõlgniku kohustuse täitmist üldse nõuda. Pangalt nõude saamisel tuleb seega kindlasti kontrollida, kas panga nõue ei ületa käenduslepingus kokku lepitud käenduse maksimumsummat, sest nimetatud summast suuremat rahasummat käendaja põhivõlgniku võlgade katteks kindlasti maksma ei pea.

–         Käendajal tasub meeles pidada, et ta võib panga nõudele esitada kõiki vastuväiteid, mida võiks nõudele esitada põhivõlgnik ise. Näiteks, kui põhivõlgnik või keegi kolmas isik on võlgnevuse juba tasunud, võib käendaja sellele osutada ega pea teistkordselt sama rahasummat maksma. Põhivõlgniku vastuväidete kasutamise võimalus tähendab, et kui panga ja põhivõlgniku vahel sõlmitud laenulepingust ei saa pangal põhivõlgniku vastu nõudeid olla (lepingut ei ole sõlmitud, leping on sõlmitud kehtetuna, lepingust tulenevad kohustused on juba täidetud), ei saa pank nõudeid esitada ka käendaja vastu.

–         Kui käendaja täidab põhivõlgniku kohustuse, läheb talle üle panga nõue põhivõlgnikust laenusaaja vastu. See tähendab, et põhivõlgniku eest võla tasunud käendaja saab nüüd esitada pangale makstud rahasumma ulatuses tagasinõude laenusaaja vastu. Käendaja peaks oma nimetatud õigust kindlasti kasutama. Muidu võibki tagajärjeks olla olukord, kus nn “must lammas” pääseb puhtalt, käendajal aga rahakott tühi. Vajadusel on käendajal õigus oma tagasinõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda ka kohtusse.

–         Pangalt nõude saamisel peaks käendaja ka kontrollima, kas tema poolt antud käendus ei ole seotud tähtajaga. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käenduse kehtivuse tähtaeg ning see on möödunud, on käendaja oma käenduskohustusest vabanenud. Kui käenduslepingus kokkulepe käenduse kehtivuse tähtaja suhtes puudub, võib panga nõue olla siiski aegunud. Panga nõue aegub kolme aasta jooksul päevast (maksepäev), mil pangal tekkis õigus võlgnikult kohustuse täitmist nõuda. Sellist nõuet ei pea käendaja ega ka põhivõlgnik täitma.

Sinu Küsimus

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: