Õigus lasteaiakohale

3 Nov

Postimees online 03.11.2012 artikkel

Üks põletav teema, mis puudutab tegelikkuses väga palju lapsevanemaid. Osundan, et sellise kaebusega võib halduskohtusse pöörduda igaüks, kes tunneb, et tema (lapse) õigusi on rikutud. Säte, mis peaks looma kõigile 1,5-7 aastastele lastele võimaluse käia munitsipaallasteaias on Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lg 1:

“Valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.”

On olemas ka üks Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja 01. detsember 2011 lahend nr 3-11-1757 samal teemal, kus kohustati Pärnu Linnavalitsust tagama kaebaja lapsele lasteaiakoht Pärnu linna lasteaias. Lahendiga saab tutvuda SIIN.

Samuti on asjakohane Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja 24. mai 2013 lahend nr 3-12-2229, milles on kohtu poolt väljendatud seisukoht, et kohalik omavalitsus kohustub täies ulatuses hüvitama kaebaja lisakulud lastehoiule kuni lapsele lasteaiakoha võimaldamiseni. Lahendit saab lugeda SIIT.

Juriidilise Esmaabi lehel on võimalik alla laadida kaebuse põhjalik Näidis!

Kohtu põhjendused nimetatud lahendis:

“Kaebuse kohaselt on kaebus esitatud kaebaja lapse huvides. HKMS § 7 lg 3 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda muude isikute huvides, kui seadus talle sellise õiguse annab. Seega saab HKMS § 7 lg 3 alusel esitada kaebuse teise isiku huvides, kuid enda nimel ning teise isiku huve kaitsev isik on halduskohtumenetluses ise menetlusosaliseks. Asjas ei ole vaidlus selle üle, et kaebaja on oma lapse hooldusõiguslik vanem. Lähtudes perekonnaseaduse § 120 lg 1 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Käsitletud paragrahvi lg 7 sätestab, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Asjas esitatud tõendite alusel ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid kaebaja poolt oma lapse esindamise perekonnaseaduse §180 alusel. Tulenevalt eeltoodust saab kaebaja esitada kaebuse oma lapse huvides ning kaitsta tema huve kohtumenetluses iseseisvalt.

 Kaebaja taotleb kohustada Pärnu linna tagama tema lapsele Pärnu linnas lasteaiakoht või kohustada Pärnu linna hüvitama lastehoiule kuluva lisakulu. Lähtudes HKMS § 10 lg 32 võib kaebuses esitada mitu nõuet, sealhulgas mitu nõuet selliselt, et kaebuse esitaja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seega on kaebaja esitanud asjas alternatiivse nõude, mis eelpool viidatud sätte kohaselt on lubatud. Kaebaja poolt esitatud nõuete puhul on tegemist sooritamata toimingu – lasteaiakoha võimaldamise või lapsehoiu lisakulude tasumise – sooritamise nõudega, mis on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 2.

Kaebuse kohaselt teatas Pärnu Linnavalitsuse haridusala abilinnapea 28.06.2011, et kaebaja laps jääb Pärnu linnas lasteaiakohta. Kaebuses kirjeldatud asjaolusid keeldumise teatavaks tegemise asjaolude osas vastustaja vaidlustanud ei ole. Kaebaja pöördus kohtu poole 15.07.2011. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Tulenevalt eeltoodust on kaebus lubatav.

Kohustamiskaebuse rahuldamiseks tuleb käesolevas asjas hinnata, kas toimingu sooritamine on kohalikule omavalitsusele õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ning kas eelarvevahendite puudumine Pärnu linnal saab olla ainukeseks põhjuseks taotluse rahuldamata jätmisel. Lähtudes PS § 14 on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva, ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Lähtudes eeltoodus eristab põhiseadus kohaliku elu ja riigielu küsimusi ning ülesannete finantseerimise korraldust. KOKS § 6 lg 1, lg 2 järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kohaliku omavalitsuse ülesanneteks on samuti korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Antud loetelu ei ole arvestades KOKS § 6 lg 3 sätteid ammendav. Lähtudes eeltoodust on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas omavalitsusüksuse omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist. Omavalitsusüksuse omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste tegevuse korraldamine toimub koolieelsete lasteasutuste seaduse alusel.

KELS § 10 lg 1 paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse luua kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Tulenevalt eelpool käsitletud sätetest on lastaia koha tagamisel tegemist kohaliku elu küsimusega, mille üle otsustamine ja mille korraldamine kuulub kohaliku omavalitsusüksuse kohustuste hulka. KELS § 10 lg 1 alusel on lasteasutusse taotluse esitamisel/registreerimisel aluseks lapse elukoht, vanus ja vanemate soov. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt käsitletakse käesolevas seaduses ja selle alusel antud määrustes isiku elukohana rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui isikul ei ole registrijärgset elukohta, määratleb isik oma elukoha ise. Kuna lasteasutusse taotluse esitamisele on määravaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress, ei ole vastustaja väited seoses kaebaja elukohaga asjakohased. Antud juhul on lapse elukohaks Pärnu linn.

Kaebaja laps on sündinud 26. septembril 2009. Kaebaja esitas 08.02.2010 avalduse lapsele lasteaia koha saamiseks augustis 2011, seega oli vanemate sooviks üle pooleteise aasta vanuse lapse paigutamine Pärnu linna munitsipaallasteaeda. Lähtudes eeltoodust on täidetud KLES § 10 lg 1 nimetatud eeldused kaebaja lapse käimiseks Pärnu linna omanduses olevas lasteasutuses.

KELS § 15 lg 4 alusel kehtestab laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra valla- või linnavalitsus. Pärnu linna koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord (edaspidi on „kord“ vastavas käändes) kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 13. aprill 2009 määrusega nr 21 (Pärnu linna ametlik kodulehekülg: http://www.parnu.ee/index.php?id=49). Korra § 5 lg 2 kohaselt teatab lasteasutuse juhataja hiljemalt 15. mail vanemale tema lapse lasteasutusse vastuvõtust. Korra § 7 kohaselt komplekteerib ja kinnitab rühmade nimekirjad uueks õppeaastaks lasteasutuse juhataja oma käskkirjaga 25. augustiks ja esitab kinnitatud rühmade nimekirjad haridusosakonnale 01. septembriks. Vabade kohtade olemasolu korral võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel. Kohtade vabanemisest teavitab lasteasutuse juhataja haridusosakonda. Vabad kohad täidetakse kahe nädala jooksul vastavalt käesolevale korrale. Lähtudes korra sätetest lõppeb uueks õppeaastaks rühmade eelkomplekteerimine hiljemalt 15. maiks ning komplekteerimine 25. augustil, mil lasteaia juhtaja kinnitab käskkirjaga rühmade koosseisu. Eeltoodust võib järeldada, et lasteaia koha lõplik saamine või mitte saamine peaks selguma alles rühmade lõplikul komplekteerimisel 25. augustil.

Kaebaja ja vastustaja vahel peetud kirjavahetusest selgub, et lasteaiakoha mittesaamisest 2011. õppeaastaks Pärnu linna Kesklinna lasteaeda teavitati kaebajat 08.04.2011 (tl 8). Kaebaja kinnitas vastustajale, et on nõus viima oma lapse ükskõik millisesse Pärnu linna lasteaeda (tl 8). 06.06.2011 teatas vastustaja, et kaebaja lapsele ei ole võimalik Pärnus lasteaia kohta tagada ning teavitas kaebajat täiendavate sõimerühmade avamise võimalusest kõige varem 2012 aasta alguses (tl 9). 28.06.2011 teatas vastustaja kaebajale, et Pärnu linnal puudub vajalik finantsvõimekus vajaliku hulgal lasteaia kohtade tagamiseks ning viitas taas 2012 aastal kahe sõimerühma avamise võimalusele (tl 12). Samas ei kinnitanud vastustaja oma vastustes kaebajale ega vastuväidetes kohtule, et täiendavate sõimerühmade avamisel tagatakse kaebaja lapsele koht lasteaias. Hinnates asjas esitatud väited ja tõendeid oli kaebaja lapsele lasteaia koha mittesaamine üheselt selge juba enne rühmade lõplikku komplekteerimist ja kaebusega kohtu poole pöördumist. Seega ei taganud vastustaja kaebaja lapsele 2011 õppeaastal võimalust käia Pärnu linna lasteasutuses.

Põhiseaduse § 157 kohaselt on kohalikul omavalitsusel iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohaliku omavalitsusel on õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Kohalik eelarve on kõige olulisemaks vahendiks omavalitsuse ülesannete täitmisel ning kohaliku elu arengu kavandamisel. Kohaliku elu küsimuste lahendamiseks on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada kas, millal ja mil moel tegutseda ning kehtestada oma ülesannete lahendamiseks üld- ja üksikakte. KOKS § 22 kohaselt on volikogu ainupädevuses valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine. Seega on kohaliku omavalitsuse otsustada, milliseid eesmärke seatakse ja milliseid ülesandeid täidetakse ning millises ulatuses tegevusi eelarveaastal rahastatakse.

KOKS on vastuvõetud 02.06.1993. KELS jõustus 27.03.1999. Seega on nimetatud seaduste alusel koolieelsete lasteasutuste töö korraldamisel tegemist pikaajalise kohaliku omavalitsuse ülesande ja kohustusega ning antud kohustuse täitmiseks eelarvesse vajalike summade planeerimiseks on kohalikel omavalitsustel olemas vastav praktika ja kogemus.

Vastustaja selgituste kohaselt tekkisid lasteaedade kohtade järgi suurem nõudmine 2007. aastast. Seega ei ole lasteaia kohtade vähesuse puhul tegemist ootamatu, 2011 aastal tekkinud probleemiga, vaid linnal oli võimalik vastavat vajadust ja kulutusi ette näha. Kohalik omavalitsus peab eelarves lasteasutuste majandamisel ja finantseerimisel arvestama oma haldusterritooriumil elavate laste arvuga. Kuna KELS § 10 lg 1 paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse luua koht lasteasutuses alates lapse pooleteise aastaseks saamisest, on kohalikul omavalitsusel võimalik prognoosida tulevikus vajaminevate lasteaia kohtade arvu olenevalt sündivuse näitajatest oma haldusterritooriumil. Arvestades seda, et vastustaja väidetel tekkis lasteaia kohtade järgi suurem nõudmine juba 2007 aastal ja linna finantsvõimekus langes alates 2009. aastast ning asjaolu, et laenude võtmise üle otsustamine on volikogu ainupädevuses, ei saa käesoleval ajal finantsvõimekuse puudumine olla ainsaks põhjuseks lasteaia kohtade nappusele. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus ka eelarve mahu vähenemisel kaaluda erinevate kohustuste rahastamise vajadust ja võimalusi, mh on kohaliku omavalitsusel õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Kehtivale õigusele tugineva ja kohalikule omavalitsuse kohaliku elu korraldamiseks seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks vajaliku raha eraldamata jätmist ei ole vastustaja mingil moel põhjendanud. Vastustaja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et linn muutis eelarvevahendite ebapiisavuse tõttu lasteaia kohtade saamise/kasutamise ja/või teiste valdkondade rahastamise tingimusi. Seetõttu on vastustaja väide, et kaebaja taotlust ei ole võimalik rahuldada kuna linnal puuduvad rahalised vahendid lasteaiakohtade loomiseks, paljasõnaline.

Tulenevalt eeltoodust ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on põhjendatud kaebaja nõue kohustada Pärnu Linnavalitsust tagama tema lapsele Pärnu linnas lasteaiakoht. Arvestades kaebaja poolt oma õiguste kaitseks tehtud vahendi valikut on kohus lahendanud kaebaja nõuetest esimeses järjekorras oleva nõude. Lähtudes HKMS § 25 lg 3 ei pea kohus alternatiivse nõude rahuldamise korral teise nõude rahuldamata jätmist põhjendama ning seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja poolt kaebuses esitatud järjekorras teisele nõudele.

Kaebaja taotles kaebuses kohtumaterjalide ettevalmistamiseks kulunud aja, riigilõivu ja sidevahenditele kulunud summade hüvitamist (tl 6). Kaebuse täpsustuses kaebaja selgitas taotluse sisu ning lisas kalkulatsiooni menetluskulude hüvitamiseks (tl 35 pöördel, 36). Nii kaebus kui ka kaebuse täiendus on edastatud Pärnu Linnavalitsusele. Pärnu Linnavalitsuse väidetel ei ole kahju hüvitamise nõue põhjendatud, kuna kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti kahju tekkimise tõendamiseks (tl 19 pöördel, 47). Kuna tegemist on kaebaja poolt esitatud taotlusega asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks, ei kuulu taotluse lahendamisel kohaldamisele kahju hüvitamisele kohalduvad nõuded, vaid HKMS sätted menetluskulude osas.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kaebaja kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15.97 eurot ( tl 15). Kaebaja taotleb tema poolt vaidlusaluse asja ajamiseks vajalike kulude hüvitamist summas 261 eurot (tl 6). Kaebuse täpsustuses põhjendab kaebaja 261 euro suurust nõuet kaotatud tööajaga kuna asjaajamine on toimunud kaebaja tööajast (tl 35 pöördel). Kooskõlas HKMS § 83 lg 1 on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud ning lg 3 on toodud asja läbivaatamisega seotud kulud. Kohtuvälisteks kuludeks HKMS § 83 lg 4 p 3 alusel menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Kaebaja on esitanud kaotatud tööaja tõttu saamata jäänud töötasu arvestuse ning pangakonto väljavõtte laekunud juhatuse liikme töötasude kohta (tl 36, 37). Vastustaja kaebaja poolt koosatud kalkulatsioonile vastuväiteid esitanud. Hinnates kalkulatsioonis kajastatud andmeid ja pangakonto väljavõttes märgitud summasid ning arvestades menetluskuluna taotletava summa suurust, ei ole kohtul põhjust kahelda menetluskulu arvestuse õigsuses. Analüüsides kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust, samuti arvestades vaidluse olulisust kaebaja jaoks, oli menetluskulude kandmine kaebaja poolt taotletud ulatuses vajalik ja põhjendatud ning kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele.”

Sinu Küsimus

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: