Inkassofirma kui võimalik kolmnurkkelm

5 Mar

Täna on kõigi meeli erutanud Riigikohtu lahend, mille kohaselt tegi kõrgeim kohus muuhulgas ettepaneku, et seadusega kehtestataks kiirlaenudele intressipiirang. Tegemist on väga sisuka sõnumiga otsusega, milles lisaks nimetatule on välja toodud ka huvitav seisukoht, mille kohaselt inkassofirma võis hagi sisse andes tegutseda nn “kolmnurkkelmina” (kohtuotsuse p 24).

Nimelt on maksekäsumenetluses, milles ei pea oma nõuet põhjendama, hageja esitanud põhivõlanõude suurusega 985 eurot (millele lisandusid veel viivised). Kuna aga võlgnik esitas hageja avaldusele maksekäsumenetluses vastuväite, läks asi lahendamiseks maakohtu hagimenetlusse. Seal pidi hageja esitama uue, juba tõenditega ja põhjendatud, hagiavalduse. Ootamatul kahanes aga laenuandja põhinõue 985 euro asemel 396 euroni (millele lisandusid kõrvalnõuetena intress 76,69 eurot ja viivis 396,25 eurot). Tahes-tahtmata tekib küsimus, miks põhinõue nii kardinaalselt vähenes. Reegel on see, et kui maksekäsus keegi vastu ei vaidle, tehakse maksekäsk avaldaja poolt nõutud summas ära. Eeltoodud näite puhul pidi siis võlgnik vastu vaidlemata tasuma 985 eurot pluss kõrvalnõuded. Kuna aga võlgnik tegi suu lahti, ei läinud inkasso esialgne nõue maksekäsus läbi ja põhinõuet tuli hiljem vastavalt tegelikele tõenditele mugandada. Maksekäsus aga ei tohi seaduse järgi põhinõuded ületada kõrvalnõuet. Nagu teada, selgus hiljem, et põhinõue oli hoopis 396 eurot, seega ei saanuks maksekäsus inkassonõue ületada 792 eurot (2 x 396). Ilmselgelt tundub, et eeltoodud “pildil on miskit valesti”. Selline eksitav ja piire kompav käitumine inkassofirma poolt tekitas Riigikohtus arusaama, et inkasso soovis viia kohut eksitusse – soovides võlgniku vastu läbi suruda nõuet, mida tegelikkuses sellises mahus ei eksisteerinud ning mis siin ikka ilustada – selle arvel veelgi enam rikastuda.

Kuna maksekäsukiirmenetluse avaldust sisse andes peab avaldaja kinnitama, et on esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ja on teadlik, et tahtlik valeandmete esitamine kohtule võib kaasa tuua kriminaalvastutuse, tuleneb eelnimetatust ka Riigikohtu tõdemus, et selline tegutsemine võib muude eelduste olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

kiirlaenudVäljavõte Postimehest

Loe lisaks ka – “Võlgnik ära maga! VAIDLE!”

Üks vastus to “Inkassofirma kui võimalik kolmnurkkelm”

Trackbacks/Pingbacks

  1. Andmekaitse Inspektsioon ja Riigikohus peavad inkassofirmade tegevust ebaseaduslikuks | Inkassoabi - 29. Feb 2016

    […] Selline inkassofirma tegevus on Eestis karistusseadustiku § 209 järgi kvalifitseeritav kelmusena. See on kuritegu. Riigikohus on oma arvamuse sellise käitumise kohta andnud 5. märtsi 2014. a kohtumääruses nr 3-2-1-186-13. Kohtuotsusega saab tutvuda siin. Kohtuotsusest endast on ülevaade kirjutatud siin. […]

Sinu Küsimus

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: