Jõu kasutamine suhtlemiskorra rikkumisel

4 Nov

Suvel kirjutasin postituse teemal, mis teha siis, kui lapsevanem rikub suhtlemiskorda. Riigikohtu hiljutises, 29. oktoober 2014, lahendis anti suuniseid selleks puhuks, kui lapsevanem jätkuvalt rikub kohtu poolt määratud suhtlemiskorda. Kõige äärmuslikum meede lapsel teise vanemaga suhtlemise tagamiseks on jõu kasutamine.

Kordan üle protseduuri. Kohus otsustab esmalt suhtlemiskorra üle (kohtuotsus) või on kinnitab poolte kompromissi suhtlemiskorra tingimuste kohta (kohtumäärus). Kui lapsevanem eelnimetatud kohtuotsust või -määrust rikub, tuleb teha kohtusse selle kohta teha avaldus. Siis tuleb kohtul seaduse kohaselt läbi viia lepitusmenetlus. Lepitusmenetluse eesmärk on anda vanematele võimalus leida kohtu abiga lahendus lapsega suhtlemise korra täitmiseks enne täitemenetluse alustamist ja võimalike sunnivahendite kohaldamist. Lepitusmenetluses saab lapsevanem aga taotleda kohtult lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ka jõu kasutamist. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Sellise lahendiga, milles kohus määrab sunnivahendid, saab pöörduda kohtutäituri poole.

Kohtutäitur saab teha täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks, sh võib kohtutäitur kasutada lapse või suhtlemisõigust rikkuva lapsevanema vastu jõudu. Riigikohus selgitab, et lapsega suhtlemise võimaldamiseks ei saa lapse suhtes jõudu kasutada. Jõudu võib  lapse suhtes kasutada üksnes lapse ühekordse üleandmise korral (nt juhul, kui laps tuleb vanemast või perekonnast eraldada tema heaolu ohustamise tõttu PKS §-de 134 ja 135 alusel või hooldusõiguse muutumise tõttu PKS §-de 137 ja 138 alusel).

Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks saab sunnivahenditega mõjutada vanemat, kes on kohustatud võimaldama lapsel kohtu määratud suhtlemise korra järgi teise vanemaga suhelda. Muuhulgas kasutada vanema vastu ka täitemenetluse seadus § 179 lg 4 esimese lause alusel jõudu.

Riigikohus märgib, et kohtutäituril on ka endal võimalus taotleda kohtult jõu kasutamise võimaldamist, kui lapsevanem ei ole seda varasemalt lepitusmenetluses teinud või kohus ei ole ise lepitusmenetluses omal algatusel jõu kasutamist määranud. Samas rõhutatakse, et jõu kasutamine on seaduses sätestatud äärmuslik meede. Jõudu võib kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta. Samuti siis kui on vaja lahendit kiiresti täita ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Jõudu kasutades peab olema võimalik tagada lapsega suhtlemine last kahjustamata.

Kohus annab jõu kasutamiseks võimaluse, aga selle reaalse kasutamise üle tuleb otsustada siiski kohtutäituril. Kohtutäitur peab vastavalt asjaoludele ja olukorrale otsustama, kas kasutada lapsega suhtlemise võimaldamiseks jõudu (sh korrakaitse organite abil) või piisab muudest meetmetest. Kohtutäitur peab juhinduma sellest, et kohtulahendi täitmine algaks kiiresti ja toimuks efektiivselt.

Parents swear, and children suffer 2Pilt SIIT

Sinu Küsimus

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: