Suhtluskorra rikkumise eest 9500.- € valuraha

27 Nov

Euroopa Inimõiguste Kohus tegi 04.11.2014 lahendi, millega mõistis ühe Moldova ema kasuks, kes polnud oma last  ametivõimude suutmatuse tõttu 2012. aastast näinud, mittevaralise kahju hüvitise 9500 eurot. Prantsuskeelset lahendit on võimalik lugeda siit.

Nimelt visati naine 2012. a suvel välja oma mehe vanemate kodunt, kus ta oli seniajani elanud koos abikaasa ja tütrega.  Sellest ajast alates ei ole ema saanud oma lapsega suhelda mehe ja mehe vanemate keelu tõttu. Ema tegi Euroopa Inimõiguste kohtule avalduse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 rikkumise tuvastamiseks põhjendusega, et ametivõimud ei taganud tema suhtlusõigust lapsega.

Artikkel 8. Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu

1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust.

2. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukoht oli, et Artiklist 8 tulenevate kohustuste täitmiseks tuleb riigil teatud juhtudel tagada positiivsete meetmetega vanema ja lapse suhtlus. Ametivõimude suutmatus peresuhteid tagada ei tähenda automaatselt seda, et riik on oma kohustused jätnud täitmata. Riigil on positiivne kohustus ka vanemate konflikti korral. Tegutseda tuleb kiiresti selleks, et vältida ajafaktori mõju peresuhetele. Kuigi EIK-i ülesanne ei ole hinnata asjaolusid siseriiklike pädevate ametivõimude asemel, tuleb EIK-il siiski tuvastada, kas ametivõimud on astunud kõik sammud, mida neilt võinuks vastavas olukorras eeldada.

Käesolevas asjas märkis EIK, et ametivõimud määrasid poja isale kolmel korral rahatrahvi summas 6 eurot, mida EIK ei pidanud piisavaks. Isegi pärast kohtulahendit, millega laps määrati ajutiselt kaebaja juurde elama, ei astunud ametivõimud piisavaid samme lapse ja isa asukoha tuvastamiseks. EIK leidis, et ametivõimud ei tegutsenud piisavalt hoolsalt, sest lasid süveneda kaebaja ja tema lapse võõrandumisel.

Hiljuti mõistis ka Tallinna Halduskohus Eesti Vabariigilt ühe Eesti isa kasuks analoogse probleemi tõttu välja 7500 eurot. Seega teema on väga aktuaalne ning ootab riigipoolset seisukohta ning aktiivset tegutsemist. Samuti on EIK korduvalt rõhutanud, et lapse ning vanema teemad tuleb kohtutes lahendada võimalikult kiiresti, mitte aastaid vinduvates protsessides. Raha rahaks. Iseenesest ei asenda ükski rahasumma aastaid kestvat igatsust. Või kuidas?

postimees isa ja lapsPostimehe artikkel SIIN

Sinu Küsimus

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: