Täisealise lapse elatisele kehtivad teised reeglid

12 Nov

Senini oli tavaks, et alaealine ning täisealine laps võisid eelduslikult mõlemad nõuda elatist miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse määratud alampalgast). Isegi Eesti Kohtute kodulehel on siiani allalaetav täisealise õppiva lapse elatisnõude vorm, milles sisaldub eraldi kastike miinimumelatise nõudmiseks.

Riigikohus leidis aga hiljuti 19. oktoobri 2015 lahendis nr 3-2-1-119-15, et alaealisi lapsi tuleb siiski rohkem kaitsta ning täisealiseks saanud õppurile ei pea kohus kindlasti miinimumelatist välja mõistma. “Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3) ei oleks Riigikohtu arvates põhjendatud. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise.” Seega tuleb täisealise puhul vaadata, kui palju ta on ise suuteline endale elatist hankima. Riigikohus  konkreetseid näiteid ei toonud, soovitades analüüsida igat juhtumit eraldi. Samas võib mõelda, et täiskasvanute gümnaasiumis keskharidust omandav õppiv noor on võimeline edukamalt ennast üleval pidama kui tavagümnaasiumi õppur. Igal juhul on ehk õige tõlgendus, et edaspidi peab kohus kindlaks tegema ka noore enda sissetuleku teenimise võimalused.

Elatise maksmisest vabanemise kohta sisaldab perekonnaseadus järgnevat sätet:

PKS § 102.  Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine

(1) Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

(2) Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Riigikohus märkis veel, et kui alaealise lapse puhul vanem elatise maksmisest naljalt ei pääse, siis täisealise puhul  ülaltoodud lg 2 ei rakendu. Seega võib täisealise õppuri vanem lg-s 1 sätestatud tingimustel elatise maksmisest vabaneda, kui ta oma varalise seisundi tõttu pole võimeline andma lapsele elatist.

 college-main Pilt SIIT

Sinu Küsimus

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: