Elatisabi andmise tingimused

Täna võeti lõpuks vastu paljude jaoks kauaoodatud perehüvitiste seadus, mis sätestab muuhulgas ka võimaluse pakkuda elatisabi (§ 47 jj). Blogipostitus annab muuhulgas ülevaate kellel ja millal on elatisabile õigus ning kuidas praktiliselt tegutseda, et elatisabi saada.

Elatisabi saab ainult laps, kes on oma vanemalt asunud kohtus elatist nõudma või kelle kasuks on olemas jõustunud kohtuotsus, mille järgi peab vanem maksma talle elatist. Seega on kaks varianti. Esiteks kas nõuda elatisabi elatishagi kohtusse esitamise ajal ja/või pärast otsuse jõustumist. Muul juhul lapsel elatisabiks õigust pole.

Elatisabi saab nõuda alaealine või kuni 21-aastane õppiv laps.

Kohtumenetluse ajal saab elatisabi nõuda kahel juhul. Esmalt, kui vanem on otsustanud nõuda elatist maksekäsumenetluses (nn kiirmenetlus) ja kohus teeb selle kohta maksekäsu määruse. Teise võimalusena tuleb tavakorras hagi esitamisel lisada hagiavaldusele ka hagi tagamise taotlus, milles peaks nõudma võlgnikult elatise maksmist kohtumenetluse ajaks. Kui kohus teeb hagi tagamise määruse, saab selle dokumendi alusel kohtumenetluse ajal elatisabi nõuda. Märgin, et hagi tagamise määrus ei ole lõplik kohtuotsus. Hagi tagamise määrusega reguleerib kohus õigussuhet menetluse ajaks. Hiljem teeb kohus menetluse lõpus ka kohtuotsuse. Menetlusaegset elatisabi makstakse mitte rohkem kui 5 kuud. Iga kuu 100 eurot lapse kohta. Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Välja tuleb tuua, et mitu korda ühe võlgniku suhtes elatise menetlust algatades pole võimalik mitu korda elatisabi saada. Seega ei tasu loota sellele, et mitu korda võlgniku vastu elatishagi esitades makstakse korduvalt menetluse ajal ka elatisabi.

Pärast kohtuotsuse langetamist on samuti võimalik elatisabi taotleda. Summas kuni 100 eurot kuus. Või kui võlgnik midagi maksab, nt 60 eurot, siis maksab riik lapsele elatisabina selle summa ja maksimumelatisabi vahe. Antud näite puhul maksaks riik siis juurde 40 eurot (100-60). Kuid tasub teada, et pärast kohtuotsuse tegemist saab elatisabi nõuda alles nelja kuu möödudes täitemenetluse algusest. See tähendab, et viid kohtuotsuse mittemaksmise korral täiturile, täitur algatab menetluse ja ootad veel 4 kuud, enne kui elatisabi saama hakkad. Ja muidugi eeldusel et võlgnik ei maksa või maksab ebapiisavalt. Samas ei ole kohtuotsuse järgse elatisabi maksmise ajale kehtestatud piirangut.

Kohtumenetluse ajal elatisabi saamiseks peab lapse esindaja või täiskasvanud õppiv laps esitama taotluse ja muud dokumendid Sotsiaalkindlustusametile. Pärast kohtuotsuse tegemist elatisabi saamiseks peab lapse esindaja või täiskasvanud õppiv laps esitama taotluse ning dokumendid Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.

Seadus hakkab kehtima 01. jaanuar 2017 ning selle eelnõu on lugemishuvilistele allalaetav SIIT