Arhiiv | Maksuõigus RSS feed for this section

Firmaautode käibemaksutrall – ehk ostke endale õige auto!

6 sept.

Täna ilmus Delfi ärilehes hea artikkel maksuõiguse spetsialistilt Lasse Lehiselt (Eesti majandusteadlane, Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees ja Tartu Ülikooli finantsõiguse dotsent), kes toob värvikalt välja eeldatavalt 01.12.2014 jõustuva käibemaksuseaduse muudatuse protsessi ning võimalikud lüngad seaduses. Lisan siia mõned olulised tsitaadid L. Lehiselt:

…lootsime ka sellele, et küsimustele vastamise käigus hakkavad inimesed (st seadusloojad – mina) ehk pikemalt mõtisklema ja saavad lõpuks ise ka aru, millise s**a nad kokku keeravad.”

“Meie ametnike optimism sai kerge tagasilöögi — Euroopa Komisjon nõudis korduvalt täiendavaid selgitusi ja põhjendusi, muu hulgas ka selle kohta, milliste teaduslike meetoditega on arvutatud tulemus 50%. Kuid rahandusminister säilitas oma optimismi ja teatas suve hakul Riigikogus enne seadusemuudatuste vastuvõtmist, et tal on Brüsselis „käpp sees“ ja pole mõtet luba ootama jääda, vaid seaduse võib väikese varuga vastu võtta.”

“Täiendavalt toodi seadusesse ka massipiirangu — 3500 kilogrammi. Sellest raskemad sõiduautod või väikebussid kvalifitseeruvad käibemaksuseaduse mõistes muuks sõidukiks, millele sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud ei laiene. Nii et, mehed, ostke omale õigete meeste auto!”

Praegu võib öelda, et meeldigu see meile või mitte, on vähemalt mingigi selgus majas, mis meid ees ootab. Kuigi teatud tõlgenduste osas ilmselt ei kujuta praegu MTA ette, mida, keda ja kuidas ta kontrollima peaks, on siiski põhilised tähised paigas ja ettevõtjatel aeg hakata esimesi valikuid tegema — kas muuta autoparki, valmistuda võitluseks maksuametiga või leppida 10% suuremate kuludega.”

FirmaautodPilt SIIT

 

Advertisements

Kuidas toimub halduskohtumenetlus?

6 mai

Eile lisati Youtube´i tutvustav video halduskohtu tööst.

Halduskohus on esimese astme kohus, mis arutab inimese ja riigiasutuse vahel tekkinud vaidlusi. Videos on esitatud ka näide konkreetsest vaidlusest ning selle lahendamiskäigust alates kaebuse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Lihtne jälgida ning soovi korral saab “pausitades” lugeda ka asjakohast teksti. Lisasin selle viite ka Vajad õigusabi rubriiki, kus leidub juba video tsiviilkohtumenetlusest. Head vaatamist! 🙂

Soovitus kõigile tööotsijatele!(muudetud 18.11.2009.a.)

18 nov.

Enne kui uskuda kõiki potentsiaalse tööandja poolt lubatud pudrumägesid ja piimajõgesid, tasuks teha tööandja kohta väike taustauuring. Näiteks võib ilmneda, et tööandjal on juba kopsakas maksu- või muu võlg, seega tasub alati  tööandjate usaldusväärsus kahtluse alla seada. Tuleks juhinduda põhimõttest – usalda, aga kontrolli.

Kuidas lihtsa vaevaga tööandja tausta uurida? Tooksin väikese näite.

1. Läksin cv-online kodulehele, leidmaks endale sobivat tööd.

2. Valisin välja tööpakkumise, nt Enerel OÜ otsib endale projektijuhti, potentsiaalseks tööandjaks seega Enerel OÜ

3. Kopisin tööandja nime Enerel OÜ (saab kontrollida ka äriregistri koodiga, kuid see tuleb esmalt Äriregistris tuvastada, vt edasi) ja peistin selle Krediidiinfo firmapäringusse. (NB! Kui tööandja nimi pole päris selline, mis äriregistris registreeritud, siis krediidiinfo tulemit ei anna. Selleks, et täpne vastus saada, tuleb minna Äriregistri kodulehele ja püüda leida tööandja tegelikud andmed. Abi on, kui trükkida osa firma nimest, nt Enerel, ning äriregister pakub variandid välja).

4. Kui firmanimi on trükitud, vajutan maksuvõlgade  raportile (Päring on tasuta). Kellel on tõsine huvi, võib muidugi tellida ka maksehäirete jm raportid, need on aga juba tasulised. Samas parem karta kui kahetseda – hiljem võib ebausaldusväärse tööandja usaldamine palju kallimaks maksma minna.

5. Ootan kuni uues aknas ilmuvad andmed konkreetse tööandja kohta.

Antud juhul nt:

MAKSUDE SALDO
Maksude saldo näitab Maksu- ja Tolliameti andmebaasi hetkeseisu reaalajas toimunud päringu alusel. Maksuvõlg koosneb põhimakse- ja intressinõuetest. Intressivõlg on jooksev arvestuslik intress.MKS § 14 lg 5 kohaselt väljastab maksuhaldur maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikides sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 100 krooni või kui maksuvõla tasumine on ajatatud.
11.03.2009 seisuga on maksuvõlg 1 176 699 krooni
11.03.2009 seisuga on ettevõttel intressivõlg
52 251 krooni

6. Teen andmetest omad järeldused.

Eluasemelaenu intressidest.

2 märts

Isa ostis pojale 2007.a. korteri. Laenusaajateks laenulepingu järgi üliõpilasest mittetöötav poeg ning isa. Laenusummad lähevad maha isa pangaarvelt. Isa küsib, kas tal on õigus tagasi saada laenuintressidelt tulumaks?

Minu arvamus: Tulumaksuseaduse § 25 lg 1 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid. (Juhul kui lapsele eluasemeks korteri soetamise laen oleks võetud enne 01.01.2005, saaks selle korteri laenu intressi oma tulust maha arvata.) Kuivõrd Teie laenuleping on sõlmitud hiljem kui 01.01.2005, ei saa Te laenuintressi oma tulust maha arvata, kuna korteri omanikuks on Teie poeg. Seega oleks vastus eitav – kahjuks pole Teil seaduslikku õigust makstud eluasemelaenu intressidelt tulumaksu tagasi saada.

%d bloggers like this: