Arhiiv | PRAKTILISED NÄPUNÄITED RSS feed for this section

Võlgnik ära maga! VAIDLE!

28 nov.

Ei ole mõtet pead liiva alla peita, kui rahakotis tuul ulub. Ja maksa tagaseljaotsuste puhul väljamõistetud ulmesummasid inkassofirmadele, võlausaldajatele ja kohtutäiturile. Järgnev näpunäide ei vabasta Teid üldjuhul 100% võlgadest, aga kahandab ilmselt oluliselt Teilt väljamõistetavaid summasid, kui julgete kohtu kaudu võla sissenõudjale omapoolse vastukäigu anda.

1. Kui kohtult saabub maksekäsumenetluse makseettepanek, esita kättesaamisest 15 päeva jooksul kindlasti vastuväide! Kui Sa seda ei tee, järgneb kohtupoolne maksekäsk kogu sissenõutud summa ulatuses, st kohtumäärus, milles sisalduva summa mittemaksmise korral, läheb see omakorda edasi kohtutäiturile sundtäitmiseks (ja niigi küsitavale summale lisanduvad täituritasud).

Mida vastuväitesse kirja panna? Kindlasti võib kirja panna, et nõue on aegunud. Lisada võiks veel, et nõutav viivis on ülemäära suur. Kui ebamõistlik viivisemäär on lepingus kokku lepitud pisikeses kirjas tüüptingimustes (reeglina see nii on), võiks lisada, et viivise ja muu teenustasu “kokkuleppe” tüüptingimustes on tühine. Kõige selle kirja panemine võtab maksimaalselt aega 3 minutit ja ei nõua mingeid juriidilisi põhjendusi. Isegi kui kõik kirjapandu ei vasta tõele (nt nõue pole veel aegunud) ei maksa vastamine iseenesest midagi ja võib säästa kümneid kui mitte isegi sadu eurosid. Sa võid kirja panna ka lihtsalt – ei nõustu nõutavaga ja sellest juba piisab, aga soovitan siiski veidi pikemalt.

2. Pärast Sinu vastuväidet jätkub asi hagimenetluses. Ära põe, pool tööd on juba ära tehtud!

Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab esialgu Sissenõudjat esitama uuesti oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (st kõik asjakohased tõendid, täpne viivisearvestus ja muu muusika) 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. See on jällegi lisakohustus Sissenõudjale, sest maksekäsus piisab üldjuhul summa nimetamisest ja nõude lühikirjeldusest (maksekäsukeskus ei pea nimelt kontrollima nõude põhjendatust, seega on õigluse jaluleseadmine maksekäsumenetluses vastuväitja ülesandeks).

Nüüd antakse Sulle hagi (s.o sissenõudja põhjenduste ja tõenditega nõude) kättetoimetamisel ka tähtaeg hagile vastamiseks. Ära nüüd jälle vastamata jäta! Kirjutada võib põhimõtteliselt sama, mis maksekäsu vastuväites. Tavaliselt annab kohus Sulle ka juhtnööre, mida vastusesse kirja panna. Ära ehmu, kui nõutakse juriidilises keeles maeiteamida. Kirjuta midagigi, st pane kõik kirja, mis pähe tuleb (aegumine, viivis ülemäära suur, palu kohtul viivist vähendada, maini, et lepingus olevad tüüptingimused ülemäära suurte intressimäärade ja teenustasude kohta on tühised, viivise suhtes peaks kehtima VÕS §-s 94 sätestatud määr, viivise arvestus on ebaõige jne) !

Mõned lisakommentaarid:

– viivist ei saa kohus omal algatusel vähendada, seda on vaja eraldi taotleda, seega TAOTLE KOHTULT VIIVISE VÄHENDAMIST!

– aegumist ei saa ka kohus omatahtsi kohaldada, seega ESITA VASTUVÄIDE, et NÕUE ON AEGUNUD!

Nõue aegub 3 aastat alates sissenõutavaks muutumisest. Kui on esitatud palju arveid, siis iga arvet tuleb vaadelda eraldi.  Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TSÜS § 147 lg 3). Nt arve maksetähtpäev oli 15.07.2008, nõude aegumine algas sisuliselt 01.01.2009 (2009, 2010, 2011). Kui hagi või maksekäsk esitati alates 01.01.2012, on tegemist aegunud nõudega. Aga ära sina vaeva esialgu oma pead, ütle lihtsalt, et on aegunud. Selle kohta peab kohus oma seisukoha võtma.

– tüüptingimusi saab kohus ka omal algatusel kontrollida (aga ainult juhul kui nende üle on vaidlus), kuid ikkagi tasub mainida, et lepingus sisalduvad kirbukirjas EBAMÕISTLIKUD TÜÜPTINGIMUSED, mis Sind kui tarbijat kahjustavad ON TÜHISED!

3-2-1-56-08“Juhul, kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. “

3-2-1-120-08 (SOOVITAN LUGEDA RK LAHENDIT!) – “Samas võib olla VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi.”

Omaette teema on liigkasuvõtlikel tingimustel sõlmitud lepingutega (TsÜS § 86), mis on  tühised tervikuna (kui tunned, et see Sind puudutab, esita vastav vastuväide!).

SEADUS: “Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute (mh SMS laenulepingud, päikese-, puhkuse-, jõulukingi- ja muud laenud) puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel!

Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-108-14 ja 3-2-1-186-13 selgitanud, et kui krediidi kulukuse määr on erakordselt suur, on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel. Sellise olukorraga on tegu, kui laenulepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.

Riigikohtu lahend 3-2-1-49-11 selgitab TsÜS § 86 olemust. (Mh krediidi kulukuse määr nimetatud lepingus oli 791,61%.!!!)

NB! KUI LAENUVÕLA KOHTA ON JUBA JÕUSTUNUD KOHTULAHEND, SIIS TÄITEMENETLUSE AEGUMISTÄHTAEG ON 10 AASTAT! SEEGA VAIDLE VASTU ÕIGEL AJAL!

Lisalugemissoovitus: “Laenusaaja õiguste kaitse SMS-laenu lepingute puhul” (K. Saare, K. Sein, M-A. Simovart)., Juridica nr I / 2010

Väga hea analüüs: A. Urbanik “Tarbijast laenusaajad liigkasuvõtmise eest kaitsvad sätted ja nende menetluslik kohaldamine” (Tartu, 2014)

Venekeelsed seadused Eesti õigusruumis

14 mai

Viimastel päevadel on kirgi kütnud justiitsministri A. Anvelti plaan tõlkida ligi 50 seadust vene keelde, põhjendusega pakkuda venekeelsele elanikkonnale võimalust tutvuda seadustega enda emakeeles ning tõsta nende õigusteadlikkust. See on saanud ka vastukaja, mille kohaselt ei ole korrektne tekitada muljet, et Eesti seadused saavad olema suuremahuliselt saadavad ka vene keeles (K. Michal).

Praegu on Riigi Teataja lehel saadaval väga palju vandetõlkide poolt tõlgitud inglisekeelseid seadustõlkeid (mh Põhiseadus, Riigi õigusabi seadus, Karistusseadustik, Pärimisseadus, Perekonnaseadus jne jne), mis on kättesaadavad SIIN. Tõlkimise eesmärgina on märgitud Eesti õiguskorra tutvustamine väljaspool Eestit, eelkõige välisinvestoritele ning EL partneritele. Venekeelseid seaduseid on käputäis ning nendega saab mh tutvuda Justiitsministeeriumi kodulehel. Kuigi nt EV Põhiseadust seal nimekirjas välja toodud pole, on see siiski venekeelsena Riigi Teataja lehel saadaval. Samas ei leidnud ma vene keeles nt perekonnaseadust, pärimisseadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust, karistusseadustikku jne.

Tekib küsimus, kumb on tähtsam, kas Eesti mistahes seaduste suuremahuline tutvustamine välisinvestoritele või siinse märkimisväärse muukeelse elanikkonna emakeelne teavitamine sellest, milliste õigusnormide keskel me kõik peame toimetama?

50 seadustVäljavõte ERR uudisteportaalist

Uus Rubriik “Kuulamisnurk”

20 nov.

Juriidilise Esmaabi lehele on lisandunud “Kuulamisnurk”, kuhu lisatakse jooksvalt viiteid raadio- või telesaadetele, kus on tulnud juttu juriidilistel teemadel. Head vaatamist-kuulamist! Loodan, et on abiks!

Lastega suhtlemise korra avalduse näidis

15 juuli

Lastega suhtlemise korra kindlaks määramise avalduse puhul on tegemist avaldusega hagita menetluses. Hagita menetluses on kohus aktiivsem ning peab menetlust planeerides ning kohtulahendit tehes silmas pidama eelkõige laste huvisid. Muuhulgas küsib kohus ise laste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse arvamust ning laste eest määratakse riigi õigusabi korras seisma advokaat, kellelt kohus samuti menetluse käigus suhtlemiskorra tingimuste kohta arvamust ootab. Kohus ei pea lahendit tehes lähtuma 1:1 lapsevanema poolt avalduses soovitud suhtluskorrast, vaid võib teha sinna laste huvidest lähtuvaid mugandusi – seegi on iseloomulik hagita menetlusele.

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest selgub, et lapse ja vanema suhtlemist puudutavad lahendid tuleb teha võimalikult kiiresti, et aeg ei kahjustaks lapse ning vanema suhteid. Seetõttu on näidisele lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, kuigi esialgset õiguskaitset on tegelikult kohtul tulenevalt hagita menetluse eripäradest õigus rakendada ka omal algatusel, selleks eelnevat taotlust esitamata. Riigilõiv avalduse esitamiseks on 10 eurot (näidises välja toodud 5 eurot pole alates 01.07.2014 enam aktuaalne). Esialgse õiguskaitse küsimisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Rõhutan, et kohut reeglina ei huvita, kui halvad on lapse ema ja isa suhted ning mis üks-kunagi-teisele-öelnud-või-teinud on, vaid avaldust kirjutades peab kirjeldama objektiivseid asjaolusid lapsega suhtlemise võimaldamisel-takistamisel. Seega ei tasu eelnimetatud emotsioonküsimustele trükiruumi raisata.

Näidis on võimalik alla laadida SIIT.

Pilt SIIT

%d bloggers like this: