Arhiiv | Riigilõiv RSS feed for this section

Kinkelepingu riigilõivust.

3 juuli

Riigilõivu suurus kinkelepingu puhul oleneb tehingu tegija avaldatavast kingi (korteri, maja, maa vms) väärtusest.  Väärtus ei pruugi samastuda asja turuväärtusega, sest turuväärtus (hinnad kinnisvaraportaalides) ei pruugi tegelikult kajastada hinda, millega ese reaalselt maha suudetakse müüa.  Nt kui kinkija poolt hinnatavaks korteri väärtuseks on 7000.- €, on seadusest tulenev riigilõiv 11,24 € (allikas: tabel nr 2 Riigilõivuseadusest). Samas kui tehing sisaldab ka isikliku kasutusõiguse seadmist, st nt kinkija soovib kingitud eset surmani kasutada, lisandub ka selle kinnistusraamatusse kandmise eest riigilõiv, mis aga on tublisti väiksem eelnimetatud summast. Samuti on riigilõiv odavam, kui kingitus tehakse sugulasele (25%-50% olenevalt sugulusastmest) Üldiselt moodustab notari tasu tavaliselt suurema osa tehinguga seotud kulust. Nt 7000.- € tehinguväärtuse notaritasu 50.- € (isikliku kasutusõiguse lisandumise puhul veidi erinev).

Mis saab siis, kui ütlete notarile tehingukulude minimeerimise eesmärgil, et hindate Teie poolt kingitava korter väärtuseks reaalse 30000.- € asemel 3000.- €? Eks see oleneb notarist, kas ta aktsepteerib sellist väärtust tehingu tõestajana või mitte. Notari tasu seaduse § 4 alusel on tehinguväärtuse määramisel kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 1278 eurot ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja (ehk korteri) või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 3800 eurot. Seega korteri puhul arvestatakse tasu vähemalt 3800.- € pealt ehk notari tasu oleks sellise väärtuse puhul 44,70 €, millele lisandub riigilõiv 7,15 € omaniku vahetuse eest. Võib juhtuda, et notar keeldub sellise ebareaalse väärtusega tehingu tõestamisest ning pöördub korteri tegeliku väärtuse kindlakstegemiseks Maa-ameti tehingustatistika poole, saamaks aimu millise hinnaga viimasel ajal sellises piirkonnas Teie korterile sarnanevaid eluasemeid müüdi. Siis on Teie valik, kas katsetada uue notariga või leppida maa-ameti statistikas välja toodud väärtuse alusel arvutatud notari tasu ja riigilõivuga. Igal juhul tasub silmas pidada, et kui tehing on notaril juba ette valmistatud ning “hinnaüllatus” turkab pähe juba büroos laua taga istudes, võib notar NotTS § 30 alusel nõuda raha tehinguprojekti koostamise eest, mis on pool tehingu tõestamise tasust. Seega tasub juba notarisse aega kinni pannes tehinguväärtuse kohta küsida ja notariga aru pidada, mis tingimustel on tehingu tõestamine võimalik.

NB! Kindlasti ei tasu tehinguväärtuse ning üleantavate summade kohta väärat infot jagada müügilepingu sõlmides, sest vastasel juhul võite endale karuteene teha. Nt kui ütlete müüjana, et tehinguväärtus oli 10000.- € ja see pannakse ka tehingusse, kuigi tegelikult leppisite ostjaga kokku 20000.-€, on teil edaspidi (kui tehing on juba tõestatud ja kanne kinnistusraamatus tehtud), kui ostja keeldub Teile ülejäänud summat maksmast, väga keeruline tõestada, et tegelikult leppisite kokku hoopis suuremas summas. Müügihind peab kajastama reaalselt üleantud või üleantavate summade suurust!

%d bloggers like this: