Arhiiv | Lapsega suhtlemine RSS feed for this section

Suhtluskorra rikkumise eest 9500.- € valuraha

27 nov.

Euroopa Inimõiguste Kohus tegi 04.11.2014 lahendi, millega mõistis ühe Moldova ema kasuks, kes polnud oma last  ametivõimude suutmatuse tõttu 2012. aastast näinud, mittevaralise kahju hüvitise 9500 eurot. Prantsuskeelset lahendit on võimalik lugeda siit.

Nimelt visati naine 2012. a suvel välja oma mehe vanemate kodunt, kus ta oli seniajani elanud koos abikaasa ja tütrega.  Sellest ajast alates ei ole ema saanud oma lapsega suhelda mehe ja mehe vanemate keelu tõttu. Ema tegi Euroopa Inimõiguste kohtule avalduse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 rikkumise tuvastamiseks põhjendusega, et ametivõimud ei taganud tema suhtlusõigust lapsega.

Artikkel 8. Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu

1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust.

2. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukoht oli, et Artiklist 8 tulenevate kohustuste täitmiseks tuleb riigil teatud juhtudel tagada positiivsete meetmetega vanema ja lapse suhtlus. Ametivõimude suutmatus peresuhteid tagada ei tähenda automaatselt seda, et riik on oma kohustused jätnud täitmata. Riigil on positiivne kohustus ka vanemate konflikti korral. Tegutseda tuleb kiiresti selleks, et vältida ajafaktori mõju peresuhetele. Kuigi EIK-i ülesanne ei ole hinnata asjaolusid siseriiklike pädevate ametivõimude asemel, tuleb EIK-il siiski tuvastada, kas ametivõimud on astunud kõik sammud, mida neilt võinuks vastavas olukorras eeldada.

Käesolevas asjas märkis EIK, et ametivõimud määrasid poja isale kolmel korral rahatrahvi summas 6 eurot, mida EIK ei pidanud piisavaks. Isegi pärast kohtulahendit, millega laps määrati ajutiselt kaebaja juurde elama, ei astunud ametivõimud piisavaid samme lapse ja isa asukoha tuvastamiseks. EIK leidis, et ametivõimud ei tegutsenud piisavalt hoolsalt, sest lasid süveneda kaebaja ja tema lapse võõrandumisel.

Hiljuti mõistis ka Tallinna Halduskohus Eesti Vabariigilt ühe Eesti isa kasuks analoogse probleemi tõttu välja 7500 eurot. Seega teema on väga aktuaalne ning ootab riigipoolset seisukohta ning aktiivset tegutsemist. Samuti on EIK korduvalt rõhutanud, et lapse ning vanema teemad tuleb kohtutes lahendada võimalikult kiiresti, mitte aastaid vinduvates protsessides. Raha rahaks. Iseenesest ei asenda ükski rahasumma aastaid kestvat igatsust. Või kuidas?

postimees isa ja lapsPostimehe artikkel SIIN

Advertisements

Lastega suhtlemise korra avalduse näidis

15 juuli

Lastega suhtlemise korra kindlaks määramise avalduse puhul on tegemist avaldusega hagita menetluses. Hagita menetluses on kohus aktiivsem ning peab menetlust planeerides ning kohtulahendit tehes silmas pidama eelkõige laste huvisid. Muuhulgas küsib kohus ise laste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse arvamust ning laste eest määratakse riigi õigusabi korras seisma advokaat, kellelt kohus samuti menetluse käigus suhtlemiskorra tingimuste kohta arvamust ootab. Kohus ei pea lahendit tehes lähtuma 1:1 lapsevanema poolt avalduses soovitud suhtluskorrast, vaid võib teha sinna laste huvidest lähtuvaid mugandusi – seegi on iseloomulik hagita menetlusele.

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest selgub, et lapse ja vanema suhtlemist puudutavad lahendid tuleb teha võimalikult kiiresti, et aeg ei kahjustaks lapse ning vanema suhteid. Seetõttu on näidisele lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, kuigi esialgset õiguskaitset on tegelikult kohtul tulenevalt hagita menetluse eripäradest õigus rakendada ka omal algatusel, selleks eelnevat taotlust esitamata. Riigilõiv avalduse esitamiseks on 10 eurot (näidises välja toodud 5 eurot pole alates 01.07.2014 enam aktuaalne). Esialgse õiguskaitse küsimisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Rõhutan, et kohut reeglina ei huvita, kui halvad on lapse ema ja isa suhted ning mis üks-kunagi-teisele-öelnud-või-teinud on, vaid avaldust kirjutades peab kirjeldama objektiivseid asjaolusid lapsega suhtlemise võimaldamisel-takistamisel. Seega ei tasu eelnimetatud emotsioonküsimustele trükiruumi raisata.

Näidis on võimalik alla laadida SIIT.

Pilt SIIT

Mis teha, kui lapsevanem rikub suhtlemiskorda?

15 juuni

Tihti juhtub et suhtlemiskord on küll kohtu poolt või vanemate vahel kokkuleppeliselt määratud, kuid miskipärast lapsega koos enam vanem siiski otsustab seda eirata. Mis sellises olukorras teha? Kui selline takistamine on esmakordne, siis kohtutäituri poole pöördumine ei pruugi tulemusi anda. Nimelt sätestab TsMS § 563 lg 8, et  lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes lepitusmenetlusmenetluses tehtava määruse alusel, mis sisaldab sunnimeetmete rakendamise punkti. Seega eelneb täitedokumendi saamisele reeglina lepitusmenetlus.

Esmalt tuleb lapsevanemal esmalt pöörduda avaldusega kohtu poole ja teatada, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist. Tegemist võib olla ka muu dokumendiga, milles vanemad on lapsega suhtlemise korraldamises kokku leppinud, kui kokkulepe on varem toiminud pikema aja vältel ning vastab üldjoontes tavapärasele mõistlikule korraldusele. Seega ei sea seadus piire, millise suhtluskorda reguleeriva dokumendi võib kohtule adresseeritud avaldusele lisada.

Järgnevalt kutsub kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Vajaduse korral kutsub kohus lahendamise juurde ka valla- või linnavalitsuse esindaja – s.o reeglina lastekaitsespetsialisti või sotsiaaltöötaja. Lepitusmenetlus tuleb läbi viia 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. (Samas ei pea kohus vanemaid enda juurde kutsuma, kui varasemalt on  selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemuseta jäänud, st kui tegemist on korduva lepitusmenetluse algatamisega. Siis jääb lihtsalt see etapp menetluses vahele ning kohtul on võimalus kiiremini toimetada.)

Kohus arutab vanematega lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse või kokkuleppe täitmiseks. Kohus juhib tähelepanu ka suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele ja võimalusele lasta end nõustada perenõustajal.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-6-12 juhtinud tähelepanu võimalusele, et kui vanem keeldub koostööst, jättes sellega lapse ilma isiklikust kontaktist teise vanemaga ja ohustades lapse heaolu, saab kohus lapsega koos elava vanema isikuhooldusõigust piirata. Nimelt võib vanemalt võtta otsustusõiguse lapse ja teise vanema suhtlemist puudutavas küsimuses. Sellega kaotab lapsega koos elav vanem õiguse otsustada lapse ja teise vanema suhtlemise üle ning see tehakse ülesandeks neutraalsele kolmandale isikule – erieestkostjale. Erieestkostja ülesandeks on sellisel juhul vanemaid ja last tundma õppida ning otsustada paindlikult lapse heaolu ja kõiki asjaolusid arvesse võttes, millal ja kus laps lahus elava vanemaga kohtub. Erieestkostjaks võib nt olla kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kellel on piisav kogemus selliste olukordade lahendamiseks. Kui olukord on eriti hull võiks erieestkostja määramise taotlus sisalduda minu hinnangul juba kohtule suunatud lepitusmenetluse algatamise avalduses. Samas võib kohus hagita menetluses tegutseda ka omal algatusel ning otsustada lapse huvidest lähtuvalt, mis oleks konkreetses olukorras parim lahendus. Muuhulgas on kohtul võimalus ka suhtluskorra tingimusi enda algatusel muuta.

Kohtu ülesanne lepitusmenetluses on eelkõige püüda saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Seejuures tuleb kohtul lähtuda lapse parimatest huvidest.

Kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust või kokkulepet.

Kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet;  3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

Kohtutäituri poole võib pöörduda üksnes viimatinimetatud määrusega, mis sisaldab sunnivahendite määramist, st üksnes see lepitusmenetluse ebaõnnestumise tulemil saadav kohtumäärus on sundtäidetav. Seega esialgse suhtlemiskorda sisaldava dokumendiga (olgu siis kohtumäärus või muu vabatahtlik kokkulepe) ei ole kohtutäituri juures midagi teha, st see ei ole sundtäidetav.

Suhtlemine lapsega

Pilt SIIT

 

Lapserööv. Millal saab nõuda lapse tagastamist?

22 dets.

Viimases Juridicas on väga informatiivne artikkel Haldi Mäesalu sulest. H. Mäesalu on Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunik ning on ilmselt kõige paremini kursis ka lapseröövijuhtumitega Eestis. Muuhulgas viitab ta artiklis viimastele kohtulahenditele nimetatud valdkonnast. Artiklit on võimalik lugeda SIIT.

Kokkuvõtteks nimetatud artiklist võib nentida, et lapse hooldusõiguse asjad tuleb lahendada lapse hariliku viibimiskoha riigis. Lapse harilik viibimiskoht tuleb eraldi kindlaks teha ning see ei pruugi võrduda lapse “elukoha” mõistega. Lapse tagastamise menetlus ning lapse hooldusõiguse üle otsustamine on kaks täiesti erinevat asja. Lapse tagastamine hariliku viibimiskoha riiki ei võrdu lapse mahajäänud vanemale tagastamisega. Põhimõtteliselt tuleb laps lihtsalt tema harjumuspärasesse keskkonda tagastada, kus otsustatakse edasine hooldusõiguse küsimus.

röövitud laps

Pilt SIIT

%d bloggers like this: