Arhiiv | Vanemate õigused ja kohustused RSS feed for this section

Väsimatult elatisest

23 jaan.

Eilses, 22. jaanuar 2014, Vikerraadio Reporteritunnis räägiti päris pikalt aktuaalsel elatise probleemide teemal.
All toodud lühikestes saatekatkendites saab kuulata vandeadvokaat Helen Hääl´e selgitusi olulistest põhimõtetest nimetatud teemal (mh elatisnõude esitamine).

Mõned märksõnad:

– elatise notariaalsesse kokkuleppesse tuleb kindlasti märkida kohesele sundtäitmisele allumine (vastasel juhul pole probleemide korral dokument koheselt kohtutäituri poolt täidetav);

– elatise suurendamise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). 

vanavanematelt saab elatist nõuda üksnes asenduskohustusena, st kui kohustatud vanem hoiab elatise maksmisest kõrvale. Eelkõige tekib vanavanemal asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita, vt ka RKTK 19. oktoober 2011 otsus nr 3-2-1-75-11.

hagi tagamine elatisnõude tasumiseks menetluse ajaks.

Elatis I

Elatis II

allowance

Pilt SIIT

Advertisements

Mis teha, kui lapsevanem rikub suhtlemiskorda?

15 juuni

Tihti juhtub et suhtlemiskord on küll kohtu poolt või vanemate vahel kokkuleppeliselt määratud, kuid miskipärast lapsega koos enam vanem siiski otsustab seda eirata. Mis sellises olukorras teha? Kui selline takistamine on esmakordne, siis kohtutäituri poole pöördumine ei pruugi tulemusi anda. Nimelt sätestab TsMS § 563 lg 8, et  lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes lepitusmenetlusmenetluses tehtava määruse alusel, mis sisaldab sunnimeetmete rakendamise punkti. Seega eelneb täitedokumendi saamisele reeglina lepitusmenetlus.

Esmalt tuleb lapsevanemal esmalt pöörduda avaldusega kohtu poole ja teatada, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist. Tegemist võib olla ka muu dokumendiga, milles vanemad on lapsega suhtlemise korraldamises kokku leppinud, kui kokkulepe on varem toiminud pikema aja vältel ning vastab üldjoontes tavapärasele mõistlikule korraldusele. Seega ei sea seadus piire, millise suhtluskorda reguleeriva dokumendi võib kohtule adresseeritud avaldusele lisada.

Järgnevalt kutsub kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Vajaduse korral kutsub kohus lahendamise juurde ka valla- või linnavalitsuse esindaja – s.o reeglina lastekaitsespetsialisti või sotsiaaltöötaja. Lepitusmenetlus tuleb läbi viia 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. (Samas ei pea kohus vanemaid enda juurde kutsuma, kui varasemalt on  selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemuseta jäänud, st kui tegemist on korduva lepitusmenetluse algatamisega. Siis jääb lihtsalt see etapp menetluses vahele ning kohtul on võimalus kiiremini toimetada.)

Kohus arutab vanematega lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse või kokkuleppe täitmiseks. Kohus juhib tähelepanu ka suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele ja võimalusele lasta end nõustada perenõustajal.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-6-12 juhtinud tähelepanu võimalusele, et kui vanem keeldub koostööst, jättes sellega lapse ilma isiklikust kontaktist teise vanemaga ja ohustades lapse heaolu, saab kohus lapsega koos elava vanema isikuhooldusõigust piirata. Nimelt võib vanemalt võtta otsustusõiguse lapse ja teise vanema suhtlemist puudutavas küsimuses. Sellega kaotab lapsega koos elav vanem õiguse otsustada lapse ja teise vanema suhtlemise üle ning see tehakse ülesandeks neutraalsele kolmandale isikule – erieestkostjale. Erieestkostja ülesandeks on sellisel juhul vanemaid ja last tundma õppida ning otsustada paindlikult lapse heaolu ja kõiki asjaolusid arvesse võttes, millal ja kus laps lahus elava vanemaga kohtub. Erieestkostjaks võib nt olla kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kellel on piisav kogemus selliste olukordade lahendamiseks. Kui olukord on eriti hull võiks erieestkostja määramise taotlus sisalduda minu hinnangul juba kohtule suunatud lepitusmenetluse algatamise avalduses. Samas võib kohus hagita menetluses tegutseda ka omal algatusel ning otsustada lapse huvidest lähtuvalt, mis oleks konkreetses olukorras parim lahendus. Muuhulgas on kohtul võimalus ka suhtluskorra tingimusi enda algatusel muuta.

Kohtu ülesanne lepitusmenetluses on eelkõige püüda saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Seejuures tuleb kohtul lähtuda lapse parimatest huvidest.

Kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust või kokkulepet.

Kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet;  3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

Kohtutäituri poole võib pöörduda üksnes viimatinimetatud määrusega, mis sisaldab sunnivahendite määramist, st üksnes see lepitusmenetluse ebaõnnestumise tulemil saadav kohtumäärus on sundtäidetav. Seega esialgse suhtlemiskorda sisaldava dokumendiga (olgu siis kohtumäärus või muu vabatahtlik kokkulepe) ei ole kohtutäituri juures midagi teha, st see ei ole sundtäidetav.

Suhtlemine lapsega

Pilt SIIT

 

Mida teha, kui laps on ohus?

29 märts

Kui märkad last, kes on jäetud hooletusse, keda vanemad või teised isikud kuritarvitavad, kelle vanemad ei suuda täita oma kohustusi või kelle kehaline, vaimne ja hingeline heaolu on muul viisil ohustatud, on Sul perekonnaseaduse § 134 lg 2 kohaselt kohustus sellest teavitada valla- või linnavalitsust või otse kohut.

Kohus peab ohu ärahoidmiseks rakendama vajalikke abinõusid, mh võib kohus teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.

Samuti on kohtul õigus rangema meetmena eraldada laps perekonnast või võtta vanematelt lapse isikuhooldusõigus täielikult ära.

TsMS § 384 lg 5 ja § 551 lg 1 kohaselt võib lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida nii pädeva valla- või linnavalitsuse avalduse alusel kui ka omal algatusel.

Ärge jätke last tema mures üksi!

Kaitstud: Kas isa saab lapsest loobuda?

7 apr.

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

%d bloggers like this: