Arhiiv | Rahvusvaheline eraõigus RSS feed for this section

Välismaal elavast lapsest.

19 märts

Elasime x aastat koos, alates eelmise aasta algusest lahus, ametlikult abielus ei ole olnud. Tütar on eelkooliealine ja elab minu juures, elame välisriigis. Suvel plaanime taas puhkusele sõita Eestisse ja seal saab laps ka suve veeta isa ja vanaemaga. Sooviksin teada, kas lapse isal on õigus keelata näiteks tütrel väljasõit Eestist? Kas isal on ka kohustus maksta igakuist ülalpidamistoetust lapsele?

Minu arvamus: Alustaksin viimasest küsimusest. Perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud oma last üleval pidama. Seega on iga isa ja ema, kes on vanemana lapse sünnitunnistusel kirjas, kohustatud oma last ka ülal pidama, sealhulgas pakkuma lapsele materiaalset kindlustunnet. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Järelikult kui Teie lapse isa ülalpidamiskohustust kokkuleppeliselt ei täida, on Teil õigus esitada hagi elatisenõudes kohtusse. Nii on see Eestis elava lapse puhul. Rahvusvahelise eraõiguse seadus sätestab, et perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele  (mis puudutavad rohkem kui ühte riiki) kohaldatakse 1973.a. Haagi konventsiooni. Nimetatud konventsiooni kohaselt kohaldatakse ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku, st lapse,  alalise elukohariigi õigust. Kui lapsel selle riigi õiguse alusel pole õigust ülalpidamist saada, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud on õigustatud (laps) ja kohustatud (isa) isik. Seega oleneb lahendus sellest, mis on lapse alaline elukohariik ning kas see riik pakub juriidiliselt välja  lahendusi ülalpidamiskohustust silmas pidades.

Lapse elukoha kohta oskan öelda niipalju, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Tegelikult on minu praktikas ette tulnud, et kui lapsega tahetakse minna välisriiki elama või ka nt reisile, siis selleks vormistatakse teise vanema poolt notari juures ametlik nõusolek, et ta on nõus lapse viibimisega välisriigis. St, et teine vanem on nõus sellega, et tema laps elab või reisib välisriigis. Teie olukorra kohta ei oska selles osas kommenteerida, kas mees on sellise nõusoleku andnud või mitte. Üldiselt on see soovitav ebameeldivuste vältimiseks. Kui kokkulepe puudub ja asi võib inetuks minna, siis tasuks kohtu poole pöörduda, et kohus määraks lapse ametlik elukoha.

Üldiselt on selliste nö “lapseröövi” juhtumite kohta Eestis ka kaks kõrgema kohtu lahendit – RK otsused nr 3-2-1-123-06 ja 3-2-1-142-06. Nendest võib lugeda, kui ebameeldivaks (just lapse seisukohalt vaadatuna) võivad asjad minna. Üks konkreetne kaasus räägib nt olukorrast, kus lapse ema elas kahe lapsega Soomes ning lapsed olid samuti koolivaheajal Eestis isa juures ning üks laps ei soostunud Soome tagasi minema (põhjusena muidugi toodi, et laps ise tahtiski isa juures edaspidi elada). Samas on iga kaasus muidugi ainulaadne ja ei tasuks kõike üks ühele võtta. Põhimõtteks jääb aga, et alati tuleb lähtuda lapse huvidest ja soovidest, juhul kui lapse vanus seda võimaldab.

Kui Teie olukorras lapse väljasõit Eestist isa poolt keelata, siis võib hüpoteetiliselt esineda olukord, kus saaks tugineda lapseröövile kui sellisele. Samas kui lapse elukohta pole kokku lepitud, võiks isa ka praegu väita, et laps on ka Soomes olles temalt röövitud ning nõuda tema väljaandmist. Seega on lapseröövi kohaldamise üheks eelduseks, et lapsele oleks määratud ametlik elukoht, kust ta on nn külalistamisõiguse raames eemale viidud (<- Minu isiklik arvamus) Üldiselt on tegemist suhteliselt keerulise olukorraga. Täpsemalt saab lugeda ka lapseröövi Haagi konventsioonist. Kui Teil lapse isaga veel kokkulepet pole või on suhted pingelised, siis soovitaksin igatahes lapse elukoha ametlikult kindlaks määrata (kasvõi kohtulikult), et puuduksid edasised vaidlused ja ebameeldivad situatsioonid.

Loodan, et ei ajanud oma juriidilise aruteluga Teile hirmu peale ning lapse suvepuhkus möödub komplikatsioonideta. Igal juhul ütlen veel, et reeglina Eestist väljasõitmisega probleeme ei teki. Probleemid esinevad tavaliselt välisriikides, kuhu sõidetakse, kus on nõutud lapse viibimise kohta välisriigis ka teise vanema nõusolekut, püüdes selliselt vältida ja vähendada nn “lapseröövi” juhtumeid. Seega oleneb kõik paljuski ka välisriigi seadustest, mille kõigiga ma ka parema tahtmise juures ei saaks kursis olla.

Advertisements

Välismaal sõlmitud abielust.

2 märts

Naine vormistas välismaal abielu (väljaspool Euroopa liitu, riik täpsustamata). Sai kaasa paberi inglisekeelse tõlkega abieluaktist, millel on küll sealse vandetõlgi kinnitus, kuid paber on välismaal legaliseerimata.

Tema küsimused: Kas on mingi tähtaeg, mille jooksul peaks selle abielu Eestis registreerima? Mis juhtub, kui naine seda ei teeks? Kas sel juhul oleks ta abielus ainult välismaal? Kas see abielu on praegu üldse seaduslik? Kas ja kuidas on ta hetkel seadust rikkunud? Kui niiöelda “abielus olles” osta praegu kinnisvara, kas see oleks siis abikaasade ühisvara või ikkagi ainult naise omand?

Minu arvamus: Välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele (Eestis on näiteks abielu sõlmimise takistuseks isiku vanus, isik on juba abielus, abiellujad on sugulased või lapsendaja-lapsendatu, üks isikutest on piiratud teovõimega). Seega kui abiellumise eeldused on kehtivad, aktsepteeritakse Eestis ka Teie välismaal sõlmitud abielu, nö “seaduslikuna”. Abielu kui sellise eksisteerimine ei sõltu eelnimetatud eelduste olemasolul dokumendi legaliseerimata jätmisest. Samas legaliseerimise vajalikkus võib sõltuda hoopis Eestis sõlmitavate tehingute seisukohast.

Abielu ÜLDISED õiguslikud tagajärjed, nt abikaasa ülalpidamiskohustus, määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Kui eelnevatel põhjendustega ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud.

Abikaasade varalistele õigustele (sh lahusvara-ühisvara määramisele) kohaldatakse abikaasade poolt valitud õigust. Abikaasad võivad varalistele õigustele kohaldatavaks õiguseks valida ühe abikaasa elukohariigi õiguse või ühe abikaasa kodakondsuse riigi õiguse. Kohaldatava õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud. Kui kohaldatavat õigust ei valita Eestis, piisab õiguse valiku vormiliseks kehtivuseks valitud õiguse abieluvaralepingu vorminõuete järgimisest. Kui abikaasad EI OLE kohaldatavat õigust valinud, kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust abielu sõlmimise ajal (st vaadake käesoleva kirja teist lõiku).

Kui Te lähete nt notari juurde, siis notari kohustus on kinnisvaraga tehingute tõestamisel, kindlaks teha Teie perekonnaseis. Kuivõrd olete abielus, peate seda ka avaldama ning kindlasti palub notar Teil selle tõendamiseks esitada ka vajalikud dokumendid (ehk siis Teie poolt nimetatud abieluakt). Kui nimetatud akt pole juriidiliselt sobivas vormis (legaliseeritud või apostillitud) ning vajadusel eesti keelde tõlgitud, võib osutuda, et te ei saagi nimetatud tehingut teha. Seega võib abielu tõendava dokumendi legaliseerimine või apostillimine (kuivõrd hetkel ei ole teada täpset välisriiki, ei ole võimalik täpselt vastata) osutuda oluliseks just tehingute sooritamisel Eesti õigusruumis. Seega tehingute sooritamiseks Eestis oleks siiski soovitatav juriidilise korrektsuse huvides dokument legaliseerida (juhul kui olete kindel, et legaliseerimine on õige juriidiline vorm, sest see sõltub üldjuhul dokumendi väljastanud välisriigist).

%d bloggers like this: