Arhiiv | Võlaõigus RSS feed for this section

Viivisemäär 0,15% päevas tarbijalepingus on tühine

12 mai

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 10.05.2016 otsuses, et tüüptingimus ebaproportsionaalselt suure viivisemäära kohta on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.  

Lahendatud asjas tuli õppeteenustasu võlgnevuselt tüüptingimuse kohaselt arvestada viivist päevamääraga 0,5% (s.o 182,5% aastas). Tüüptingimuses sisalduv viivisemäär ületas seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra.

Riigikohtu hinnangul tuleb viivise „mõistlik määr“ sisustada, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Eelduslikult tuleks hinnata aga tühiseks vähemalt  selline sõlmitud viivisemäär, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Seaduse kohaselt loetakse viivise määraks intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadeanded.

Aktuaalne ka nt erinevate telekommunikatsiooniteenuste arvete puhul.

Allikas: Riigikohus

image

Advertisements

Üürikorter on omanikule võõras

24 jaan.

Tihti ei adu üürileandjad, et andes eluruumi üürile, loobuvad nad üldjoontes ka õigusest enda omandisse vabalt sisse jalutada. Kui üürileandja annab ruumid üürniku kasutusse, puudub tal edaspidi õigus ilma üürniku eelneva nõusolekuta eluruumi siseneda.

Võlaõigusseaduse § 283 lg-tes 2 ja 3 sisalduvad põhimõtted, mille järgi:

1) Üürnik peab lubama üürileandjal asja üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule.

2) Üürileandja peab üürnikule õigeaegselt teatama tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest ning arvestama tööde tegemisel üürniku huve.

Seega on teatud juhtudel üürileandjal õigus üüritud pinnale minna, kuid sellest tuleb eelnevalt üürnikku teavitada.

Riigikohus on eelmise aasta lõpus leidnud, et üürileandja, kes siseneb üüritud elamusse üürniku äraolekul üürnikku sellest enne informeerimata ja temalt luba saamata, rikub poolte sõlmitud üürilepingut ega austa üürniku õigust kodu puutumatusele (PS § 33). Seda saab lugeda mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 mõttes, mille puhul oli üürnik õigustatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Riigikohtu hinnangul ei välista seda õigust ka rikkumise ühekordsus. Samuti ei anna asjaolu, et siseneti üürniku tuttava juuresolekul, alust lugeda ülesütlemist põhjendamatuks (RKTK 10. detsember 2014, nr 3-2-1-128-14)

Järelikult võib puhkudel, kus üürileandja ei austa üürniku õigust kodu puutumatusele, üürnik üürilepingu erakorraliselt üles öelda. Sellisest erakorralisest ülesütlemises ei pea üürileandjat ette teatama. St lepingu võib sisuliselt lõpetada juba rikkumisele järgneval päeval.

Täiendavalt võib lisada, et omavoliline sissetung võõrasse eluruumi on kuritegu. Riigikohtus on olnud kaasus, kus üürileandja tunnistati karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi süüdi selles, et ta tungis ebaseaduslikult ukseluku lahtimurdmise teel üürnike tahte vastaselt sisse Tartus asuvasse korterisse. Põhiseaduse §-ga 32 kaitstud korteriomaniku õiguse riive KarS §-s 266 sätestatud koosseisu näol on õigustatud kodu puutumatuse (PS § 26-d ja 33) ja avaliku korra kaitsmise, st omavoli vältimise eesmärgil. Asjaolu, et konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus, ei välista riigi karistusõiguslikku sekkumist. Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi. Kuna üürnikel kui kannatanutel oli faktiline võim ja valitsemissoov korteri üle, oli nimetatud korter üürileandja jaoks KarS § 266 lg 1 tähenduses võõras. (RKKK 29. aprill 2011, nr 3-1-1-23-11)

Karistusseadustiku § 266 sätestab praegu, et:

Valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Sama teo eest, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Nuhk3Pilt SIIT

Võlgnik ära maga! VAIDLE!

28 nov.

Ei ole mõtet pead liiva alla peita, kui rahakotis tuul ulub. Ja maksa tagaseljaotsuste puhul väljamõistetud ulmesummasid inkassofirmadele, võlausaldajatele ja kohtutäiturile. Järgnev näpunäide ei vabasta Teid üldjuhul 100% võlgadest, aga kahandab ilmselt oluliselt Teilt väljamõistetavaid summasid, kui julgete kohtu kaudu võla sissenõudjale omapoolse vastukäigu anda.

1. Kui kohtult saabub maksekäsumenetluse makseettepanek, esita kättesaamisest 15 päeva jooksul kindlasti vastuväide! Kui Sa seda ei tee, järgneb kohtupoolne maksekäsk kogu sissenõutud summa ulatuses, st kohtumäärus, milles sisalduva summa mittemaksmise korral, läheb see omakorda edasi kohtutäiturile sundtäitmiseks (ja niigi küsitavale summale lisanduvad täituritasud).

Mida vastuväitesse kirja panna? Kindlasti võib kirja panna, et nõue on aegunud. Lisada võiks veel, et nõutav viivis on ülemäära suur. Kui ebamõistlik viivisemäär on lepingus kokku lepitud pisikeses kirjas tüüptingimustes (reeglina see nii on), võiks lisada, et viivise ja muu teenustasu “kokkuleppe” tüüptingimustes on tühine. Kõige selle kirja panemine võtab maksimaalselt aega 3 minutit ja ei nõua mingeid juriidilisi põhjendusi. Isegi kui kõik kirjapandu ei vasta tõele (nt nõue pole veel aegunud) ei maksa vastamine iseenesest midagi ja võib säästa kümneid kui mitte isegi sadu eurosid. Sa võid kirja panna ka lihtsalt – ei nõustu nõutavaga ja sellest juba piisab, aga soovitan siiski veidi pikemalt.

2. Pärast Sinu vastuväidet jätkub asi hagimenetluses. Ära põe, pool tööd on juba ära tehtud!

Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab esialgu Sissenõudjat esitama uuesti oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (st kõik asjakohased tõendid, täpne viivisearvestus ja muu muusika) 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. See on jällegi lisakohustus Sissenõudjale, sest maksekäsus piisab üldjuhul summa nimetamisest ja nõude lühikirjeldusest (maksekäsukeskus ei pea nimelt kontrollima nõude põhjendatust, seega on õigluse jaluleseadmine maksekäsumenetluses vastuväitja ülesandeks).

Nüüd antakse Sulle hagi (s.o sissenõudja põhjenduste ja tõenditega nõude) kättetoimetamisel ka tähtaeg hagile vastamiseks. Ära nüüd jälle vastamata jäta! Kirjutada võib põhimõtteliselt sama, mis maksekäsu vastuväites. Tavaliselt annab kohus Sulle ka juhtnööre, mida vastusesse kirja panna. Ära ehmu, kui nõutakse juriidilises keeles maeiteamida. Kirjuta midagigi, st pane kõik kirja, mis pähe tuleb (aegumine, viivis ülemäära suur, palu kohtul viivist vähendada, maini, et lepingus olevad tüüptingimused ülemäära suurte intressimäärade ja teenustasude kohta on tühised, viivise suhtes peaks kehtima VÕS §-s 94 sätestatud määr, viivise arvestus on ebaõige jne) !

Mõned lisakommentaarid:

– viivist ei saa kohus omal algatusel vähendada, seda on vaja eraldi taotleda, seega TAOTLE KOHTULT VIIVISE VÄHENDAMIST!

– aegumist ei saa ka kohus omatahtsi kohaldada, seega ESITA VASTUVÄIDE, et NÕUE ON AEGUNUD!

Nõue aegub 3 aastat alates sissenõutavaks muutumisest. Kui on esitatud palju arveid, siis iga arvet tuleb vaadelda eraldi.  Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TSÜS § 147 lg 3). Nt arve maksetähtpäev oli 15.07.2008, nõude aegumine algas sisuliselt 01.01.2009 (2009, 2010, 2011). Kui hagi või maksekäsk esitati alates 01.01.2012, on tegemist aegunud nõudega. Aga ära sina vaeva esialgu oma pead, ütle lihtsalt, et on aegunud. Selle kohta peab kohus oma seisukoha võtma.

– tüüptingimusi saab kohus ka omal algatusel kontrollida (aga ainult juhul kui nende üle on vaidlus), kuid ikkagi tasub mainida, et lepingus sisalduvad kirbukirjas EBAMÕISTLIKUD TÜÜPTINGIMUSED, mis Sind kui tarbijat kahjustavad ON TÜHISED!

3-2-1-56-08“Juhul, kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. “

3-2-1-120-08 (SOOVITAN LUGEDA RK LAHENDIT!) – “Samas võib olla VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi.”

Omaette teema on liigkasuvõtlikel tingimustel sõlmitud lepingutega (TsÜS § 86), mis on  tühised tervikuna (kui tunned, et see Sind puudutab, esita vastav vastuväide!).

SEADUS: “Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute (mh SMS laenulepingud, päikese-, puhkuse-, jõulukingi- ja muud laenud) puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel!

Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-108-14 ja 3-2-1-186-13 selgitanud, et kui krediidi kulukuse määr on erakordselt suur, on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel. Sellise olukorraga on tegu, kui laenulepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.

Riigikohtu lahend 3-2-1-49-11 selgitab TsÜS § 86 olemust. (Mh krediidi kulukuse määr nimetatud lepingus oli 791,61%.!!!)

NB! KUI LAENUVÕLA KOHTA ON JUBA JÕUSTUNUD KOHTULAHEND, SIIS TÄITEMENETLUSE AEGUMISTÄHTAEG ON 10 AASTAT! SEEGA VAIDLE VASTU ÕIGEL AJAL!

Lisalugemissoovitus: “Laenusaaja õiguste kaitse SMS-laenu lepingute puhul” (K. Saare, K. Sein, M-A. Simovart)., Juridica nr I / 2010

Väga hea analüüs: A. Urbanik “Tarbijast laenusaajad liigkasuvõtmise eest kaitsvad sätted ja nende menetluslik kohaldamine” (Tartu, 2014)

Inkassofirma kui võimalik kolmnurkkelm

5 märts

Täna on kõigi meeli erutanud Riigikohtu lahend, mille kohaselt tegi kõrgeim kohus muuhulgas ettepaneku, et seadusega kehtestataks kiirlaenudele intressipiirang. Tegemist on väga sisuka sõnumiga otsusega, milles lisaks nimetatule on välja toodud ka huvitav seisukoht, mille kohaselt inkassofirma võis hagi sisse andes tegutseda nn “kolmnurkkelmina” (kohtuotsuse p 24).

Nimelt on maksekäsumenetluses, milles ei pea oma nõuet põhjendama, hageja esitanud põhivõlanõude suurusega 985 eurot (millele lisandusid veel viivised). Kuna aga võlgnik esitas hageja avaldusele maksekäsumenetluses vastuväite, läks asi lahendamiseks maakohtu hagimenetlusse. Seal pidi hageja esitama uue, juba tõenditega ja põhjendatud, hagiavalduse. Ootamatul kahanes aga laenuandja põhinõue 985 euro asemel 396 euroni (millele lisandusid kõrvalnõuetena intress 76,69 eurot ja viivis 396,25 eurot). Tahes-tahtmata tekib küsimus, miks põhinõue nii kardinaalselt vähenes. Reegel on see, et kui maksekäsus keegi vastu ei vaidle, tehakse maksekäsk avaldaja poolt nõutud summas ära. Eeltoodud näite puhul pidi siis võlgnik vastu vaidlemata tasuma 985 eurot pluss kõrvalnõuded. Kuna aga võlgnik tegi suu lahti, ei läinud inkasso esialgne nõue maksekäsus läbi ja põhinõuet tuli hiljem vastavalt tegelikele tõenditele mugandada. Maksekäsus aga ei tohi seaduse järgi põhinõuded ületada kõrvalnõuet. Nagu teada, selgus hiljem, et põhinõue oli hoopis 396 eurot, seega ei saanuks maksekäsus inkassonõue ületada 792 eurot (2 x 396). Ilmselgelt tundub, et eeltoodud “pildil on miskit valesti”. Selline eksitav ja piire kompav käitumine inkassofirma poolt tekitas Riigikohtus arusaama, et inkasso soovis viia kohut eksitusse – soovides võlgniku vastu läbi suruda nõuet, mida tegelikkuses sellises mahus ei eksisteerinud ning mis siin ikka ilustada – selle arvel veelgi enam rikastuda.

Kuna maksekäsukiirmenetluse avaldust sisse andes peab avaldaja kinnitama, et on esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ja on teadlik, et tahtlik valeandmete esitamine kohtule võib kaasa tuua kriminaalvastutuse, tuleneb eelnimetatust ka Riigikohtu tõdemus, et selline tegutsemine võib muude eelduste olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

kiirlaenudVäljavõte Postimehest

Loe lisaks ka – “Võlgnik ära maga! VAIDLE!”

%d bloggers like this: