Arhiiv | Üürileping RSS feed for this section

Üürikorter on omanikule võõras

24 jaan.

Tihti ei adu üürileandjad, et andes eluruumi üürile, loobuvad nad üldjoontes ka õigusest enda omandisse vabalt sisse jalutada. Kui üürileandja annab ruumid üürniku kasutusse, puudub tal edaspidi õigus ilma üürniku eelneva nõusolekuta eluruumi siseneda.

Võlaõigusseaduse § 283 lg-tes 2 ja 3 sisalduvad põhimõtted, mille järgi:

1) Üürnik peab lubama üürileandjal asja üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule.

2) Üürileandja peab üürnikule õigeaegselt teatama tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest ning arvestama tööde tegemisel üürniku huve.

Seega on teatud juhtudel üürileandjal õigus üüritud pinnale minna, kuid sellest tuleb eelnevalt üürnikku teavitada.

Riigikohus on eelmise aasta lõpus leidnud, et üürileandja, kes siseneb üüritud elamusse üürniku äraolekul üürnikku sellest enne informeerimata ja temalt luba saamata, rikub poolte sõlmitud üürilepingut ega austa üürniku õigust kodu puutumatusele (PS § 33). Seda saab lugeda mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 mõttes, mille puhul oli üürnik õigustatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Riigikohtu hinnangul ei välista seda õigust ka rikkumise ühekordsus. Samuti ei anna asjaolu, et siseneti üürniku tuttava juuresolekul, alust lugeda ülesütlemist põhjendamatuks (RKTK 10. detsember 2014, nr 3-2-1-128-14)

Järelikult võib puhkudel, kus üürileandja ei austa üürniku õigust kodu puutumatusele, üürnik üürilepingu erakorraliselt üles öelda. Sellisest erakorralisest ülesütlemises ei pea üürileandjat ette teatama. St lepingu võib sisuliselt lõpetada juba rikkumisele järgneval päeval.

Täiendavalt võib lisada, et omavoliline sissetung võõrasse eluruumi on kuritegu. Riigikohtus on olnud kaasus, kus üürileandja tunnistati karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi süüdi selles, et ta tungis ebaseaduslikult ukseluku lahtimurdmise teel üürnike tahte vastaselt sisse Tartus asuvasse korterisse. Põhiseaduse §-ga 32 kaitstud korteriomaniku õiguse riive KarS §-s 266 sätestatud koosseisu näol on õigustatud kodu puutumatuse (PS § 26-d ja 33) ja avaliku korra kaitsmise, st omavoli vältimise eesmärgil. Asjaolu, et konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus, ei välista riigi karistusõiguslikku sekkumist. Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi. Kuna üürnikel kui kannatanutel oli faktiline võim ja valitsemissoov korteri üle, oli nimetatud korter üürileandja jaoks KarS § 266 lg 1 tähenduses võõras. (RKKK 29. aprill 2011, nr 3-1-1-23-11)

Karistusseadustiku § 266 sätestab praegu, et:

Valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Sama teo eest, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Nuhk3Pilt SIIT

Advertisements

(Puuk)üürniku või endise omaniku eluruumist väljatõstmine

16 märts

Ei saa mitte vaiki olla väga palju poleemikat tekitanud teemal. On läbi viidud täitemenetlus, milles isik on odava raha eest ostnud korter või elamu ning soovib nüüd sinna ise elama minna. Millised on seaduslikud alused ning erisused endise omaniku või üürniku väljatõstmisel? Osaliselt annab vastuseid täitemenetluse seadustik (TMS), samuti puudutab teemat Riigikohtu 4. juuni 2012 lahend nr 3-2-1-85-12.

 Olukord 1: Adalbert ostab sundenampakkumiselt korteri, milles elab endiselt endine omanik Bruno, kes keeldub välja kolimast. Adalbert on kantud kinnistusraamatusse ka uue omanikuna.

TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt kinnisasja valduse väljanõudmisel on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik Adalbert kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi Brunolt välja nõuda. Selleks ei ole vaja veel eraldi kohtulahendit. Seega tuleb Adalbertil pöörduda selle sundenampakkumise aktiga taas kohtutäituri poole. Kohtutäitur toimetab isiku väljatõstmisel TMS § 180 järgi:

–  Kohtutäitur annab võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks.

 – Kohtutäitur toimetab Brunole kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Täitmisteatesse märgitakse muu hulgas: täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg, kohtutäituri õigus tähtaja möödumisel kinnisasi sundkorras ära võtta või võlgnik ja temaga koosolevad isikud välja tõsta, kinnisasja sundkorras vabastamise päev, võlgniku kohustused anda kinnisasi välja, muretseda ruum vara paigutamiseks, teatada ruumi asukoht kohtutäiturile ning väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel teatada sellest kohtutäiturile.

– Kui Bruno ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja Bruno valdusest ära ja annab Adalberti valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei.

– Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need Brunole üle või tema käsutusse, Bruno äraolekul tema esindajale või Bruno täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja.

– Kui Bruno ei nõua eelnevas punktis nimetatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse.

 – Kohtutäitur koostab kinnisasja valduse äravõtmise kohta akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja valduse äravõtmise juures viibinud isikud.

Olukord 2: Adalbert ostab sundenampakkumiselt korteri, mis kuulus Brunole, kuid milles elab endiselt 5-aastase tähtajaga üürilepingu alusel üürnik Caspar, kes keeldub välja kolimast. Adalbert on kantud kinnistusraamatusse ka uue omanikuna.

TMS § 2 lg-s 3 sätestab, et TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise üle lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Lisaks Brunole (endisele omanikule) võivad ka teised isikud omada õigust enampakkumisel müüdud kinnisasja vallata ja see õigus ei pruugi sundtäitmise tõttu lõppeda. Isikutel võib olla kinnisasjale piiratud asjaõigusi (nt kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on isikul kinkelepingu alusel õigus surmani eluruumis elada) või võlaõiguslikke õigusi, nt üürilepingu või rendilepingu alusel. Asjaõiguste lõppemist või püsimajäämist kinnisasja enampakkumisel reguleerivad TMS §-d 158 ja 159. Üüri- ja rendilepingute ülesütlemist VÕS §-s 323 ettenähtud tingimustel ja korras võimaldab kinnisasja ostnud isikule TMS § 161. Kui mõni nimetatud õigustest ei ole sundtäitmise tõttu lõppenud, peab tekkinud vaidluse lahendama kohus, TMS § 2 lg 3 teise lause kohaselt valdaja hagi alusel. Siiski ei välista nimetatud säte ka muude õiguskaitsevahendite kasutamist teiste isikute poolt, nt viidatud TMS § 161 alusel lepingu ülesütlemine, kuid ka siis lahendab ülesütlemisega kaasnevad võimalikud vaidlused kohus.

Adalbert võib uue omanikuna üürilepingu Caspariga üles öelda võlaõigusseaduse §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. (Adalbert ei või üürilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on kantud märge võlaõigusseaduse § 324 kohaselt ja märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada. St kui selle järjekoht on sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool, jääb märge püsima, kui tagapool, siis kustutatakse TMS § 158 lg-st 3 tulenevalt. Samas on selline üürilepingu märge kinnistusraamatus suhteliselt haruldane nähtus)

Adalbert võib üürilepingu kolme kuu jooksul ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. See tähendab, et üldjuhul peab Adalbert andma Casparile VÕS § 312 järgi vähemalt 3-kuulise tähtaja pinna vabastamiseks. Samas on oluliseks seaduse järgi korteri vabastamise nõudmise eelduseks olema veel see, et Adalbert peab  üüritud ruumi tungivalt ise vajama. Samas ei eelda tungiv vajadus seda, Adalberdil peab olema äärmine häda- või sunniolukord, vaid võib olla ka põhjus, et Adalbert hoiab uude kohta kolimisel oluliselt kokku oma kulusid, nt on ta sunnitud üürima korterit, kuigi on uue kodu vastne omanik. Kui Adalbert ütleb tähtajalise üürilepingu üles enne lepingu tähtaja möödumist, vastutab eelmine omanik Bruno lepingu lõppemisega Casparile tekkinud kahju eest (VÕS § 323 lg 2). Samas annab VÕS § 323 lg 1 Adalberdile õiguse lepingu ka varasemalt lõpetada. Lepingu varasem lõpetamine, kasutades erakorralise ülesütlemise instituuti, eeldab Caspari poolset üürilepingu rikkumist. Nt on Caspar olnud viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega või võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa või võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.

Oluline on, et üürilepingu ülesütlemise teade oleks nõuetekohane. Vastasel korral on ülesütlemine tühine. Selles peab sisalduma:

– andmed üüritud asja kohta; (korteri aadress)
– lepingu lõppemise päev; (tuleb siis arvestada ette, nt kui avaldus saadetakse 01.04.2013, märgitakse korralise ülesütlemise puhul lepingu lõppemise päevaks 01.07.2013)
– ülesütlemise alus; (seaduslik põhjus, mille pärast üles öeldakse, nt võlgnevuse korral kirjeldada olukorda, mis on üürnik tekitanud ning viidata VÕS §-le 316)
– eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. (Viide VÕS §-le 326, mille kohaselt  Eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Ja samuti viide VÕS § 329 lg-le 1, mille järgi eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks peab üürnik 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest esitama taotluse üürikomisjonile või kohtule.)

Kui ülesütlemise teade Adalberdi poolt on korrektne ja ta esitab selle korralise ülesütlemise korral nt 01. aprill 2013, on tal  õigus üürniku „väljatõstmist“ nõuda alates 01. juuli 2013, s.o pärast üürilepingu lõppemist, sest alates sellest kuupäevast puudub Casparil õiguslik alus Adalberdi korteris elamiseks. Varasemalt oli selleks aluseks üürileping. Kui Caspar pole endiselt tema omandilt lahkunud tuleb Adalberdil esitada kohtusse hagi. Hagi puhul on tegemist vindikatsioonihagiga – asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest ning selle puhul peab Adalbert kohtule tõendama, et Caspar valdab asja ebaseaduslikult, st esitama kohtule tõendid, et üürileping on korrektselt üles öeldud, sh on esitatud nõuetekohane ülesütlemisavaldus ning Caspar on selle ka kätte saanud. Selle jõustunud positiivse kohtulahendi kui täitedokumendi alusel saab Adalbert nõuda kohtutäiturilt Caspari väljatõstmist. Caspari väljatõstmine toimub kohtutäituri poolt ülal väljatoodud korras (s.t TMS § 180 järgi, mh on kohtutäitur kohustatud andma Casparile tähtaja ka vabatahtlikuks täitmiseks).

Samas kui Caspar vaidlustab õigeaegselt, st 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest, lepingu Adalberdi-poolse ülesütlemise, on üürileping kehtiv kuni otsuse tegemiseni selles asjas. Kui kohus Caspari kaebust ei rahulda või jääb ta oma kaebusega hiljaks ning ülesütlemine loetakse kehtivaks, saab Adalbert taaskord pöörduda vindikatsioonihagiga kohtusse, nõudmaks korterit ebaseaduslikust valdusest välja. Ära tuleb siiski oodata üürilepingu lõppemise kuupäev (kui see pole juba lõppenud), st veenduda asjaolus, et Casparil puudub õigus korteris seaduslikult (s.o kehtiva üürilepingu alusel) elada.

 Kokkuvõttes – ei vaidle vastu arusaamale, et üürnikku on omandilt välja saada märksa keerulisem kui endist omanikku. Aga julge pealehakkamine on pool võitu!üürnik

 Pilt SIIT

UA-39366742-1

Kuidas kontrollida eraisiku tausta?

20 aug.

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Üürnik jätab üüri maksmata ja põgeneb siis nelja tuule poole Uut Õnne ehk järjekordset naiivset Üürileandjat otsima, keda saaks “üle lasta”. Samuti tasuks praegusel ajahetkel “sõbrale” laenu andmise üle tõsiselt järele mõelda. Mina isiklikult ei poolda muidugi üldse eraisikutevahelisi laenulepinguid – teada on, et sõprussuhete peamine rikkuja on raha, st pigem vältida negatiivseid tagajärgi juba eos.

Tulevase lepingupartneri usaldusväärsuse kontrollimiseks pakub tasuta võimaluse näiteks Ametlikud Teadaanded. Kui Teie tulevase Üürnikuna tuleb ennast pakkuma nt keegi Vladimir Tšetško, siis trükkides otsingusse: Tšetško (Alati tasub otsida perekonnanimega! nt “Vladimir Tšetško” üksinda ei anna mingeid tulemusi), avaneb mitte just meeldiv vaatepilt – isikul on juba mitmeid võlgnevusi. Eks see ole Teie otsustada, kas tasub ikka talle “tasuta” ulualust pakkuda.

Samuti on Krediidiinfo teinud tänuväärse lehekülje E-Seif, kus saab mõõduka tasu eest infot eraisikute maksehäirete kohta. Ilmselt tasub selle mõnekümne krooni lunastamine siiski end ära, arvestades asjaoluga, et tulevikus võib Teie kahju olla kordades suurem. E-Seifi kasutamiseks on aga nõutav otsitava isiku isikukood. Samas on elementaarne, et igasugustesse lepingutesse (sh nt eraisikuteavaheline üüri- või laenuleping) lisatakse edaspidiste ebameeldivuste vältimiseks (nt nimekaimud!) ka lepingupoolte isikukoodid. Seega tasuks alati enne lepingu allkirjastamist  sooritada lepingupartneri isikukoodiga ka järelpäringud.

Kui lepingupartneriteks või korteri elanikeks on mitu inimest, tasuks uurida nende kõikide taustu või veel parem – lepingupartneriteks olgu kõik tulevased korteri täisealised elanikud (nt nii mees kui naine). Tavaline käitumine on Patustaja elukaaslase vormistamine Üürnikuna, kuid kuna tegemist on ikkagi perekonnaga, siis ei  jää tagajärjed sellest hoolimata tulemata.

Mida panna kirja eluruumi üürilepingusse?

3 märts

Esmalt peab ära märkima lepingu sõlmimise kuupäeva ja koha. Kindlasti tuleks kirja panna nii üürileandja kui üürniku täisandmed (isikukoodid, aadressid, e-posti aadressid, telefoninumbrid). Samuti on tähtis ära märkida lepingu objekt ehk eluruum, mida välja üüritakse – selle täpne aadress, tubade arv (nt 3-toaline). Lisaks üürilepingu kehtivuse aeg, soovitavalt kuupäevaliselt.

Oluline on kirja panna üürisumma (nii sõnade kui numbritega) ja selle maksmise täpne kuupäev. Üürisumma võib hõlmata kommunaalmakseid, kuid kommunaale võib nõuda ka lisaks üürile. See oleks vaja lepingus täpselt sätestada. Igal juhul tasuks makstavad kommunaalid täpselt sätestada (nt elekter, vesi, Internet, keskküte, prügivedu jne). Siis ei teki tulevikus arusaamatusi, et pooled on kommunaalmaksete tasumisest erinevat moodi aru saanud. Kirja tasuks panna ka maksmise viis – ülekanne või sularahas. Samuti edaspidine näitude fikseerimine – näitude fikseerimise kuupäev ja näitude fikseerija (kas Üürnik saadab Üürileandjale näidud või Üürileandja käib ise näitusid kontrollimas). Kui Üürileandja on saanud mingit ettemaksu peaks ka selle lepingusse kirja panema. Samuti tasuks ära märkida viiviseprotsent, mis summade hilisel maksmisel rakendub.

Üürilepingus sätestatakse ka lepingupoolte õigused ja kohustused. Näiteks võib kirja panna, kas Üürnikul on õigus asi allüürile anda ning mis tingimustel. Samuti võib sätestada Üürniku õiguse Eluruumi remontida (nt võib see toimuda vaid Üürileandja nõusolekul). Üürniku kohustustena võib sätestada: -eluruumi otstarbeka kasutamise; – ühiselureeglite järgimise; – lõhutud seadmete või mööbli puhul kahju hüvitamise; – käitumise avarii või rikete korral jne. Üürileandja üheks õiguseks võiks olla kokkuleppel Üürnikuga lepingust kinnipidamise kontrollimine. Üürileandja kohustusena võiks kirja panna eluruumide süsteemide (nt elektri-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide jne) korrashoiukohustuse.

Väga oluline on sätestada lepingu lõpetamise tingimused. Reeglina lõpeb üürileping tähtaja saabumisel. Kuid kirja peaks panema ka korralise ülesütlemise tähtajad – selle eesmärk on, et mõlemad lepingupooled saaksid enne lepingu lõppemist otsida endale kas uut üüripinda või uut üürniku. (Seaduse järgi on korralise ülesütlemise tähtaeg tähtajatu üürilepingu puhul vähemalt 3 kuud ning sellega peab üürilepingut ette valmistades ka arvestama). Omaette lugu on erakorralise ülesütlemisega – erakorralise ülesütlemise puhul peab olema tegemist mõjuv põhjusega. Reeglina ei pea erakorralisest ülesütlemisest ette teatama. Erakorralise ülesütlemise juhud on kirja pandud ka seadusesse, kuid lepingupoolte huvides oleks soovitav sätestada need ka lepingusse. Näiteks jätab Üürnik mitme kuu vältel maksmata üüri- või kommunaaliraha, Üürnik ei saa üüritud asja kasutada, eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimese tervisele jne.

Samuti võiks sätestada, millises vormis peavad lepingupoolteni saabuma teated (suuline, e-maili teel, kirjalik, tähitud kiri vms). Oluline on teha ka üleandmis-vastuvõtmisakt ning panna sellesse kirja lepingu objekt ehk eluruum (selle täpsed andmed), eluruumis sisalduv mööbel (värv ja materjal) ja tehnika (NB! tähtis oleks kirja panna ka kodumasinate täpsed andmed, muidu võib näiteks juhtuda, et üleandmisel on teil ruumis üldse teist tüüpi pliit või külmik). Lisaks peab fikseerima ka arvestite näidud (elekter, vesi jne). Üleandmisakti võiks veel kirja panna, mitu komplekti võtmeid on Üürnik saanud. Üleandmisakt on soovitav teha ka Eluruumi vastuvõtmisel lepingu lõppedes. Ära ei tohi unustada, et nii Üürileping kui ka Üleandmisakt peavad olema allkirjastatud (soovitavalt iga lehekülg eraldi).

Vt lähemalt ka võlaõigusseadusest (§§ 271-338).

%d bloggers like this: