Tag Archives: hagita menetlus

Kohtusse pöördumise riigilõivud ühtlustusid

9 juuli

Alates 01.07.2014 ühtlustusid kohtusse pöördumise riigilõivud. Varasemalt oli e-toimiku kaudu kohtudokumentide esitamine hagejale/avaldajale soodsam, st paralleelselt kehtisid nii täismäär kui ka nn soodusmäär. Nüüdseks ei ole vahet, kas toimetada hagi kohtusse e-toimiku kaudu või paberil. Riigilõivu makstakse ühtsetel alustel. Miks enam soodsamalt ei saa? Sellepärast, et Riigikohus leidis, et olukord, kus koheldakse arvutikasutajat ja mittekasutajat ebavõrdselt ei ole põhiseadusega kooskõlas ning ei teeni oma eesmärki. Igal juhul uute ühtlustatud riigilõivumääradega saab tutvuda Riigilõivuseaduse §-des 57-58 ning selle Lisas 1 .

riigilõivPilt SIIT

Advertisements

Lastega suhtlemise korra avalduse näidis

15 juuli

Lastega suhtlemise korra kindlaks määramise avalduse puhul on tegemist avaldusega hagita menetluses. Hagita menetluses on kohus aktiivsem ning peab menetlust planeerides ning kohtulahendit tehes silmas pidama eelkõige laste huvisid. Muuhulgas küsib kohus ise laste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse arvamust ning laste eest määratakse riigi õigusabi korras seisma advokaat, kellelt kohus samuti menetluse käigus suhtlemiskorra tingimuste kohta arvamust ootab. Kohus ei pea lahendit tehes lähtuma 1:1 lapsevanema poolt avalduses soovitud suhtluskorrast, vaid võib teha sinna laste huvidest lähtuvaid mugandusi – seegi on iseloomulik hagita menetlusele.

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest selgub, et lapse ja vanema suhtlemist puudutavad lahendid tuleb teha võimalikult kiiresti, et aeg ei kahjustaks lapse ning vanema suhteid. Seetõttu on näidisele lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, kuigi esialgset õiguskaitset on tegelikult kohtul tulenevalt hagita menetluse eripäradest õigus rakendada ka omal algatusel, selleks eelnevat taotlust esitamata. Riigilõiv avalduse esitamiseks on 10 eurot (näidises välja toodud 5 eurot pole alates 01.07.2014 enam aktuaalne). Esialgse õiguskaitse küsimisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Rõhutan, et kohut reeglina ei huvita, kui halvad on lapse ema ja isa suhted ning mis üks-kunagi-teisele-öelnud-või-teinud on, vaid avaldust kirjutades peab kirjeldama objektiivseid asjaolusid lapsega suhtlemise võimaldamisel-takistamisel. Seega ei tasu eelnimetatud emotsioonküsimustele trükiruumi raisata.

Näidis on võimalik alla laadida SIIT.

Pilt SIIT

%d bloggers like this: