Tag Archives: kohtutäitur

Miks kohtus vahel õnnelikuks ei saa?

11 veebr.

Tihti küsitakse, kuidas saada kätte võlgnikult raha, mis on kohtuotsusega välja mõistetud. Mõistetavalt tuleb siis, kui isik vabatahtlikult kukrut ei kergenda, seada kohtuotsusega sammud kohtutäituri poole. Aga mis siis, kui ka kohtutäitur ei leia võlgniku rahakotist sentigi? St kui seal tõepoolest polegi midagi.

Kui jõuludel vanale heale plindris pokkerihaist sõbrale suurest härdusest intressiga raha laenata, ei tule ehk mõttesegi, et tegelikkuses ei pruugi seda enam kunagi tagasi saada. Olete tark ja teete sõbraga lihtkirjaliku lepingu, mõlema allkirjad all ja puha. Kannate 500 eurot üle ja loodate järgmine kuu 700 eurot tagasi saada. Jõulud mööduvad rahus ja õnnes. Uuel aastal hakkate muretsema, lubas ta ju jaanuari lõpuks raha tagasi maksta. Sõber kinnitab Teile korduvalt telefonis, et maksab homme võla. Peagi ei võta telefoni vastu ning poes Teid märgates põgeneb vorstiriiuli juurest kiiresti turvaväravate suunas. Kirjutate talle Facebooki, ähvardate sms-de ja e-mailidega, kuid lõpuks ei jää muud üle kui otsustate, et no kohus ikka aitab hädast välja.

Kuna hagiavaldust Te koostada ei oska, võtate advokaadi. Ikka mõne kõlava nimega, kelle tunnihind algab 120 eurost. Advokaat kinnitab Teile, et tegemist on raudse võiduga ja kaotaja maksab ka kohtukulud. Koostab hagiavalduse, paneb sinna palju paragrahve ja Riigikohtu tsitaate sisse, kasseerib Teilt 480 eurot + käibemaks. Teie nägu muidugi särab õnnest, mõeldes, et nüüd see närukael alles maksab kogu seda muusikat. Kohus nõuab menetlemiseks riigilõivu, 125 eurot. Tasute summa eeskujulikult. Hagi hakatakse kohtus menetlema. Võlgnik ei ehmugi ära, tuleb lausa kohtuistungile kohale ning esitab kummalisi vastuväiteid. Teie kõrgepalgaline advokaat hoiab Teie meeleolu siiski üleval ja istungi lõpus esitab ka esinduskulude arve. Kogukuluna maksate advokaadile 864 eurot. Teie menetluskulud kokku on 989 eurot. Kohus teeb lõpuks otsuse. Hagi rahuldatakse. Otsus jõustub. Teil on kehtiv täitedokument. Võlgnik peab tasuma 700 + 989. Olete rahul. Kohus tõi õigusrahu maa peale. Surfate internetis ja otsite viimase hetke reisipakkumisi, et lähikuudel kallimaga närve puhkama minna.

Pärast kohtusaagat pole võlgnikust enam kippu ega kõppu. Telefon on hoopis välja lülitatud, kodupoes pole teda ammu näinud, korteriaknad on pimedad. Viimaks saate tuttavalt teada, et ta on oma seitsme asjaga Austraaliasse kolinud. Kohtutäitur algatab täiteasja, aga laiutab käsi – vara võlgnikul pole, ainult võlad, kätte kuskilt ei saa. Kivist vett välja ei pigista.

Olete õnnetu ja kirute end maapõhja. Kas süüdistada nüüd ennast, kohut või täiturit?

pimeõigus

                                                               Pilt SIIT

Advertisements

Kaitstud: Kohtutäitur vastab inimeste küsimustele

17 juuni

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Jõu kasutamine suhtlemiskorra rikkumisel

4 nov.

Suvel kirjutasin postituse teemal, mis teha siis, kui lapsevanem rikub suhtlemiskorda. Riigikohtu hiljutises, 29. oktoober 2014, lahendis anti suuniseid selleks puhuks, kui lapsevanem jätkuvalt rikub kohtu poolt määratud suhtlemiskorda. Kõige äärmuslikum meede lapsel teise vanemaga suhtlemise tagamiseks on jõu kasutamine.

Kordan üle protseduuri. Kohus otsustab esmalt suhtlemiskorra üle (kohtuotsus) või on kinnitab poolte kompromissi suhtlemiskorra tingimuste kohta (kohtumäärus). Kui lapsevanem eelnimetatud kohtuotsust või -määrust rikub, tuleb teha kohtusse selle kohta teha avaldus. Siis tuleb kohtul seaduse kohaselt läbi viia lepitusmenetlus. Lepitusmenetluse eesmärk on anda vanematele võimalus leida kohtu abiga lahendus lapsega suhtlemise korra täitmiseks enne täitemenetluse alustamist ja võimalike sunnivahendite kohaldamist. Lepitusmenetluses saab lapsevanem aga taotleda kohtult lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ka jõu kasutamist. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Sellise lahendiga, milles kohus määrab sunnivahendid, saab pöörduda kohtutäituri poole.

Kohtutäitur saab teha täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks, sh võib kohtutäitur kasutada lapse või suhtlemisõigust rikkuva lapsevanema vastu jõudu. Riigikohus selgitab, et lapsega suhtlemise võimaldamiseks ei saa lapse suhtes jõudu kasutada. Jõudu võib  lapse suhtes kasutada üksnes lapse ühekordse üleandmise korral (nt juhul, kui laps tuleb vanemast või perekonnast eraldada tema heaolu ohustamise tõttu PKS §-de 134 ja 135 alusel või hooldusõiguse muutumise tõttu PKS §-de 137 ja 138 alusel).

Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks saab sunnivahenditega mõjutada vanemat, kes on kohustatud võimaldama lapsel kohtu määratud suhtlemise korra järgi teise vanemaga suhelda. Muuhulgas kasutada vanema vastu ka täitemenetluse seadus § 179 lg 4 esimese lause alusel jõudu.

Riigikohus märgib, et kohtutäituril on ka endal võimalus taotleda kohtult jõu kasutamise võimaldamist, kui lapsevanem ei ole seda varasemalt lepitusmenetluses teinud või kohus ei ole ise lepitusmenetluses omal algatusel jõu kasutamist määranud. Samas rõhutatakse, et jõu kasutamine on seaduses sätestatud äärmuslik meede. Jõudu võib kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta. Samuti siis kui on vaja lahendit kiiresti täita ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Jõudu kasutades peab olema võimalik tagada lapsega suhtlemine last kahjustamata.

Kohus annab jõu kasutamiseks võimaluse, aga selle reaalse kasutamise üle tuleb otsustada siiski kohtutäituril. Kohtutäitur peab vastavalt asjaoludele ja olukorrale otsustama, kas kasutada lapsega suhtlemise võimaldamiseks jõudu (sh korrakaitse organite abil) või piisab muudest meetmetest. Kohtutäitur peab juhinduma sellest, et kohtulahendi täitmine algaks kiiresti ja toimuks efektiivselt.

Parents swear, and children suffer 2Pilt SIIT

Väsimatult elatisest

23 jaan.

Eilses, 22. jaanuar 2014, Vikerraadio Reporteritunnis räägiti päris pikalt aktuaalsel elatise probleemide teemal.
All toodud lühikestes saatekatkendites saab kuulata vandeadvokaat Helen Hääl´e selgitusi olulistest põhimõtetest nimetatud teemal (mh elatisnõude esitamine).

Mõned märksõnad:

– elatise notariaalsesse kokkuleppesse tuleb kindlasti märkida kohesele sundtäitmisele allumine (vastasel juhul pole probleemide korral dokument koheselt kohtutäituri poolt täidetav);

– elatise suurendamise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). 

vanavanematelt saab elatist nõuda üksnes asenduskohustusena, st kui kohustatud vanem hoiab elatise maksmisest kõrvale. Eelkõige tekib vanavanemal asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita, vt ka RKTK 19. oktoober 2011 otsus nr 3-2-1-75-11.

hagi tagamine elatisnõude tasumiseks menetluse ajaks.

Elatis I

Elatis II

allowance

Pilt SIIT

%d bloggers like this: