Tag Archives: Suhtlemiskord

Jõu kasutamine suhtlemiskorra rikkumisel

4 nov.

Suvel kirjutasin postituse teemal, mis teha siis, kui lapsevanem rikub suhtlemiskorda. Riigikohtu hiljutises, 29. oktoober 2014, lahendis anti suuniseid selleks puhuks, kui lapsevanem jätkuvalt rikub kohtu poolt määratud suhtlemiskorda. Kõige äärmuslikum meede lapsel teise vanemaga suhtlemise tagamiseks on jõu kasutamine.

Kordan üle protseduuri. Kohus otsustab esmalt suhtlemiskorra üle (kohtuotsus) või on kinnitab poolte kompromissi suhtlemiskorra tingimuste kohta (kohtumäärus). Kui lapsevanem eelnimetatud kohtuotsust või -määrust rikub, tuleb teha kohtusse selle kohta teha avaldus. Siis tuleb kohtul seaduse kohaselt läbi viia lepitusmenetlus. Lepitusmenetluse eesmärk on anda vanematele võimalus leida kohtu abiga lahendus lapsega suhtlemise korra täitmiseks enne täitemenetluse alustamist ja võimalike sunnivahendite kohaldamist. Lepitusmenetluses saab lapsevanem aga taotleda kohtult lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ka jõu kasutamist. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Sellise lahendiga, milles kohus määrab sunnivahendid, saab pöörduda kohtutäituri poole.

Kohtutäitur saab teha täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks, sh võib kohtutäitur kasutada lapse või suhtlemisõigust rikkuva lapsevanema vastu jõudu. Riigikohus selgitab, et lapsega suhtlemise võimaldamiseks ei saa lapse suhtes jõudu kasutada. Jõudu võib  lapse suhtes kasutada üksnes lapse ühekordse üleandmise korral (nt juhul, kui laps tuleb vanemast või perekonnast eraldada tema heaolu ohustamise tõttu PKS §-de 134 ja 135 alusel või hooldusõiguse muutumise tõttu PKS §-de 137 ja 138 alusel).

Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks saab sunnivahenditega mõjutada vanemat, kes on kohustatud võimaldama lapsel kohtu määratud suhtlemise korra järgi teise vanemaga suhelda. Muuhulgas kasutada vanema vastu ka täitemenetluse seadus § 179 lg 4 esimese lause alusel jõudu.

Riigikohus märgib, et kohtutäituril on ka endal võimalus taotleda kohtult jõu kasutamise võimaldamist, kui lapsevanem ei ole seda varasemalt lepitusmenetluses teinud või kohus ei ole ise lepitusmenetluses omal algatusel jõu kasutamist määranud. Samas rõhutatakse, et jõu kasutamine on seaduses sätestatud äärmuslik meede. Jõudu võib kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta. Samuti siis kui on vaja lahendit kiiresti täita ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Jõudu kasutades peab olema võimalik tagada lapsega suhtlemine last kahjustamata.

Kohus annab jõu kasutamiseks võimaluse, aga selle reaalse kasutamise üle tuleb otsustada siiski kohtutäituril. Kohtutäitur peab vastavalt asjaoludele ja olukorrale otsustama, kas kasutada lapsega suhtlemise võimaldamiseks jõudu (sh korrakaitse organite abil) või piisab muudest meetmetest. Kohtutäitur peab juhinduma sellest, et kohtulahendi täitmine algaks kiiresti ja toimuks efektiivselt.

Parents swear, and children suffer 2Pilt SIIT

Advertisements

Suhtlemiskord võib vähendada miinimumelatist

8 jaan.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi täna otsuse (RKTK 3-2-1-165-13), millega kinnitas juba varasemalt väljaöeldud seisukohta, et miinimummääras elatise väljamõistmine ei pruugi olla rusikareegel.

Kaasuse võib kokku võtta järgnevalt:

Laps nõudis ema vahendusel isalt elatist miinimummääras. Kohus kinnitas 2012.a. vanemate kokkulepe isa ja lapse suhtlemise korra kohta. Kokkuleppe järgi viibib laps aasta jooksul ca ⅓ ajast isaga ja ⅔ emaga. Laps elab vaheldumisi ema ja isa juures. Isa osaleb lapse ülalpidamises iga kuu vähemalt kümme päeva. 2013. aastal veetis isa seitsmel kuul lapsega enam kui 50% päevadest ja viiel kuul 10–13 päeva. Isa on osalenud ja osaleb lapse ülalpidamises ja kasvatamises, sh andnud lapsele vahetult ülalpidamist 2012. a märtsini ning veetnud 2012. a suvel enamiku ajast koos lapsega ja käinud lapsega reisimas, osalenud oma mõlema lapsega koguduse korraldatud perelaagrites ja pühapäevakoolitöös. Isal on kolmetoaline korter, kus on sisustatud tuba ka lapsele. Isalt leidis, et temalt ei tuleks tagasiulatuvalt elatist välja mõista, sest ta viibis 2012. a märtsi lõpuni hoolduslehel ning pidas sel ajal last ise ülal, sh ravis, toitis ja hooldas last.

Maakohus mõistis isalt miinimummääras elatise välja. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas eelnimetatud otsused ja saatis asja tagasi maakohtusse. Muuhulgas leidis Riigikohus alljärgnevat:

– Kohus ei ole perekonnaasjas seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.

Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab.

– Kuna maakohus tuvastas, et laps viibib kohtuliku kompromissi kohaselt aasta jooksul ca ⅓ ajast isaga ja ⅔ emaga ning lapse ema kinnitusel suhtleb isa lapsega võimaluse korral tiheminigi, tuli kohtutel tuvastada, kui suures ulatuses täitis ja täidab isa lapse ülalpidamise kohustust vahetult.

– Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seetõttu ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist.

Vanemad peavad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev.

sub-banner-child-support-and-alimonyPilt SIIT

Lastega suhtlemise korra avalduse näidis

15 juuli

Lastega suhtlemise korra kindlaks määramise avalduse puhul on tegemist avaldusega hagita menetluses. Hagita menetluses on kohus aktiivsem ning peab menetlust planeerides ning kohtulahendit tehes silmas pidama eelkõige laste huvisid. Muuhulgas küsib kohus ise laste elukohajärgse kohaliku omavalitsuse arvamust ning laste eest määratakse riigi õigusabi korras seisma advokaat, kellelt kohus samuti menetluse käigus suhtlemiskorra tingimuste kohta arvamust ootab. Kohus ei pea lahendit tehes lähtuma 1:1 lapsevanema poolt avalduses soovitud suhtluskorrast, vaid võib teha sinna laste huvidest lähtuvaid mugandusi – seegi on iseloomulik hagita menetlusele.

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest selgub, et lapse ja vanema suhtlemist puudutavad lahendid tuleb teha võimalikult kiiresti, et aeg ei kahjustaks lapse ning vanema suhteid. Seetõttu on näidisele lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, kuigi esialgset õiguskaitset on tegelikult kohtul tulenevalt hagita menetluse eripäradest õigus rakendada ka omal algatusel, selleks eelnevat taotlust esitamata. Riigilõiv avalduse esitamiseks on 10 eurot (näidises välja toodud 5 eurot pole alates 01.07.2014 enam aktuaalne). Esialgse õiguskaitse küsimisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Rõhutan, et kohut reeglina ei huvita, kui halvad on lapse ema ja isa suhted ning mis üks-kunagi-teisele-öelnud-või-teinud on, vaid avaldust kirjutades peab kirjeldama objektiivseid asjaolusid lapsega suhtlemise võimaldamisel-takistamisel. Seega ei tasu eelnimetatud emotsioonküsimustele trükiruumi raisata.

Näidis on võimalik alla laadida SIIT.

Pilt SIIT

%d bloggers like this: