Miks kohtus vahel õnnelikuks ei saa?

11 Feb pimeõigus

Tihti küsitakse, kuidas saada kätte võlgnikult raha, mis on kohtuotsusega välja mõistetud. Mõistetavalt tuleb siis, kui isik vabatahtlikult kukrut ei kergenda, seada kohtuotsusega sammud kohtutäituri poole. Aga mis siis, kui ka kohtutäitur ei leia võlgniku rahakotist sentigi? St kui seal tõepoolest polegi midagi.

Kui jõuludel vanale heale plindris pokkerihaist sõbrale suurest härdusest intressiga raha laenata, ei tule ehk mõttesegi, et tegelikkuses ei pruugi seda enam kunagi tagasi saada. Olete tark ja teete sõbraga lihtkirjaliku lepingu, mõlema allkirjad all ja puha. Kannate 500 eurot üle ja loodate järgmine kuu 700 eurot tagasi saada. Jõulud mööduvad rahus ja õnnes. Uuel aastal hakkate muretsema, lubas ta ju jaanuari lõpuks raha tagasi maksta. Sõber kinnitab Teile korduvalt telefonis, et maksab homme võla. Peagi ei võta telefoni vastu ning poes Teid märgates põgeneb vorstiriiuli juurest kiiresti turvaväravate suunas. Kirjutate talle Facebooki, ähvardate sms-de ja e-mailidega, kuid lõpuks ei jää muud üle kui otsustate, et no kohus ikka aitab hädast välja.

Kuna hagiavaldust Te koostada ei oska, võtate advokaadi. Ikka mõne kõlava nimega, kelle tunnihind algab 120 eurost. Advokaat kinnitab Teile, et tegemist on raudse võiduga ja kaotaja maksab ka kohtukulud. Koostab hagiavalduse, paneb sinna palju paragrahve ja Riigikohtu tsitaate sisse, kasseerib Teilt 480 eurot + käibemaks. Teie nägu muidugi särab õnnest, mõeldes, et nüüd see närukael alles maksab kogu seda muusikat. Kohus nõuab menetlemiseks riigilõivu, 125 eurot. Tasute summa eeskujulikult. Hagi hakatakse kohtus menetlema. Võlgnik ei ehmugi ära, tuleb lausa kohtuistungile kohale ning esitab kummalisi vastuväiteid. Teie kõrgepalgaline advokaat hoiab Teie meeleolu siiski üleval ja istungi lõpus esitab ka esinduskulude arve. Kogukuluna maksate advokaadile 864 eurot. Teie menetluskulud kokku on 989 eurot. Kohus teeb lõpuks otsuse. Hagi rahuldatakse. Otsus jõustub. Teil on kehtiv täitedokument. Võlgnik peab tasuma 700 + 989. Olete rahul. Kohus tõi õigusrahu maa peale. Surfate internetis ja otsite viimase hetke reisipakkumisi, et lähikuudel kallimaga närve puhkama minna.

Pärast kohtusaagat pole võlgnikust enam kippu ega kõppu. Telefon on hoopis välja lülitatud, kodupoes pole teda ammu näinud, korteriaknad on pimedad. Viimaks saate tuttavalt teada, et ta on oma seitsme asjaga Austraaliasse kolinud. Kohtutäitur algatab täiteasja, aga laiutab käsi – vara võlgnikul pole, ainult võlad, kätte kuskilt ei saa. Kivist vett välja ei pigista.

Olete õnnetu ja kirute end maapõhja. Kas süüdistada nüüd ennast, kohut või täiturit?

pimeõigus

                                                               Pilt SIIT

Mis oleks õiglane elatis lapsele?

22 Nov

Hiljuti avaldas Postimees artikli, mis kajastas uuringut, mille tulemusel jõuti järeldusele, et kolmelapseliste perede jõukus Eesti ületab kahelapseliste oma. Uuringu järgi kulub keskmisel ühe lapsega perel ühe lapse kohta 200 eurot kuus, kahelapselisel 150 eurot ja kolmelapselisel 167 eurot.

Samuti tuuakse välja, et tänavu 100 eurole kerkinud riigi otsetoetus kolmandale lapsele on osatähtsusena netosissetulekust juba praegu EL kõrgeim. Juulist 2017 makstakse kolme kuni kuut last kasvatavale perele lisaks 200 euro suurust lasterikka pere toetust, mis suurendab toetuse kolmandale lapsele lausa 300 euroni.

Tasub märkida, et 2013.a on Sotsiaalministeerium tellinud Tartu Ülikoolilt lapse ülalpidamiskulude põhjaliku analüüsi (tutvuda saab SIIN). Selles analüüsis toodi muuhulgas välja, et kõige suurem on lastele tehtavate kulude suurus Põhja- ja Kesk-Eestis, kus selle suuruseks on 304 eurot keskmiselt ühe lapse kohta kuus. Järgneb Lõuna-Eesti, kus lapse kulude suurus on juba vaid 238 eurot kuus ning Lääne-Eesti, kus vastav hinnang on 213 eurot kuus. Kõige väiksemad on lastele tehtavad kulutused Kirde-Eestis – 203 eurot kuus. Aastatel 2010-2012 oli keskmine kulu lapse kohta 280 eurot kuus. Analüüsis leitud keskmine lapse ülalpidamiskulu on suhteliselt lähedane kuluga, mis on tuletatud varasemate Eestis läbi viidud uuringute tulemuste korrigeerimisel tarbijahinnaindeksiga. Tarbijahinnaindeks on aga seni kasvanud palju tagasihoidlikumalt kui miinimumpalk.

Nii palju siis taustast. Nüüd natuke juriidilist poolt. Nagu enamik teavad on Eestis lapsel õigus saada elatist PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hetkel on see summa 195 eurot. Tuleval 2016. aastal on viimastel andmetel miinimumpalk 430 eurot. Ja see eelduslikult aina kasvab. Aga küsimus suurele ringile oleks, kas samas tempos kasvaks ka lapse ülalpidamiskulud? Kuna vanemate panus on eelduslikult võrdne, kulub perekonnaseaduse ja Riigikohtu praktika järgi (mille järgi miinimumkulutusi ei pea tõendama) ühele lapsele kuus 390 eurot, järgmine aasta 430 eurot jne. Ühele lapsele peaks seaduse järgi kuluma üks miinimumpalk.

Riik aitab vanemaid ka lapsetoetustega. Sõltuvalt mitmenda lapsega on tegu. Esimene ja teine saavad kumbki 45 eurot, kolmas ja järgnevad kõik 100 eurot. Ka need summad suurenevad lähitulevikus.

Kui nüüd tekitada näide eeskujulikult seadusjärgsest miinimumelatist maksvast lapsevanemast ning sama palju panustavast lapsega koos elavast lapsevanemast, on ühelapselise pere puhul lapsekasvatamistulud kuus 390+45 = 435 eurot (195 eurot ema panus, 195 eurot isa panus, 45 eurot riigitoetus). Kolmas laps saaks kasvatamistulu kuus 390 + 100 eurot = 490 eurot. Kolm last peaks seaduse ideaalis kasvamiseks saama kokku 1360 eurot kuus.

Tulles tagasi algusesse. Uusim uuring näitab, et lapse kohta kulub 200 eurot kuus (ühelapseline pere), kolmelapselisel 167 eurot kuus. Uuringu järgi peaks kolme lapse kasvatamisele kuluma reaalselt 501 eurot. Seaduse järgi aga 1360 eurot. Kas midagi on sellel pildil valesti? Kui palju Sul peres TEGELIKULT ühele lapsele kuus kulub? Kas on õige siduda lapse ülalpidamiskulud miinimumpalgaga?

elatis

Pilt SIIT

 

Täisealise lapse elatisele kehtivad teised reeglid

12 Nov

Senini oli tavaks, et alaealine ning täisealine laps võisid eelduslikult mõlemad nõuda elatist miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse määratud alampalgast). Isegi Eesti Kohtute kodulehel on siiani allalaetav täisealise õppiva lapse elatisnõude vorm, milles sisaldub eraldi kastike miinimumelatise nõudmiseks.

Riigikohus leidis aga hiljuti 19. oktoobri 2015 lahendis nr 3-2-1-119-15, et alaealisi lapsi tuleb siiski rohkem kaitsta ning täisealiseks saanud õppurile ei pea kohus kindlasti miinimumelatist välja mõistma. “Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3) ei oleks Riigikohtu arvates põhjendatud. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise.” Seega tuleb täisealise puhul vaadata, kui palju ta on ise suuteline endale elatist hankima. Riigikohus  konkreetseid näiteid ei toonud, soovitades analüüsida igat juhtumit eraldi. Samas võib mõelda, et täiskasvanute gümnaasiumis keskharidust omandav õppiv noor on võimeline edukamalt ennast üleval pidama kui tavagümnaasiumi õppur. Igal juhul on ehk õige tõlgendus, et edaspidi peab kohus kindlaks tegema ka noore enda sissetuleku teenimise võimalused.

Elatise maksmisest vabanemise kohta sisaldab perekonnaseadus järgnevat sätet:

PKS § 102.  Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine

(1) Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

(2) Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Riigikohus märkis veel, et kui alaealise lapse puhul vanem elatise maksmisest naljalt ei pääse, siis täisealise puhul  ülaltoodud lg 2 ei rakendu. Seega võib täisealise õppuri vanem lg-s 1 sätestatud tingimustel elatise maksmisest vabaneda, kui ta oma varalise seisundi tõttu pole võimeline andma lapsele elatist.

 college-main Pilt SIIT

Kaitstud: Kohtutäitur vastab inimeste küsimustele

17 Jun

Sisu on parooliga kaitstud. Selle nägemiseks sisesta palun oma parool.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 3 101 other followers

%d bloggers like this: