Elatisabi andmise tingimused

15 Jun

Täna võeti lõpuks vastu paljude jaoks kauaoodatud perehüvitiste seadus, mis sätestab muuhulgas ka võimaluse pakkuda elatisabi (§ 47 jj). Blogipostitus annab muuhulgas ülevaate kellel ja millal on elatisabile õigus ning kuidas praktiliselt tegutseda, et elatisabi saada.

Elatisabi saab ainult laps, kes on oma vanemalt asunud kohtus elatist nõudma või kelle kasuks on olemas jõustunud kohtuotsus, mille järgi peab vanem maksma talle elatist. Seega on kaks varianti. Esiteks kas nõuda elatisabi elatishagi kohtusse esitamise ajal ja/või pärast otsuse jõustumist. Muul juhul lapsel elatisabiks õigust pole.

Elatisabi saab nõuda alaealine või kuni 21-aastane õppiv laps.

Kohtumenetluse ajal saab elatisabi nõuda kahel juhul. Esmalt, kui vanem on otsustanud nõuda elatist maksekäsumenetluses (nn kiirmenetlus) ja kohus teeb selle kohta maksekäsu määruse. Teise võimalusena tuleb tavakorras hagi esitamisel lisada hagiavaldusele ka hagi tagamise taotlus, milles peaks nõudma võlgnikult elatise maksmist kohtumenetluse ajaks. Kui kohus teeb hagi tagamise määruse, saab selle dokumendi alusel kohtumenetluse ajal elatisabi nõuda. Märgin, et hagi tagamise määrus ei ole lõplik kohtuotsus. Hagi tagamise määrusega reguleerib kohus õigussuhet menetluse ajaks. Hiljem teeb kohus menetluse lõpus ka kohtuotsuse. Menetlusaegset elatisabi makstakse mitte rohkem kui 5 kuud. Iga kuu 100 eurot lapse kohta. Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Välja tuleb tuua, et mitu korda ühe võlgniku suhtes elatise menetlust algatades pole võimalik mitu korda elatisabi saada. Seega ei tasu loota sellele, et mitu korda võlgniku vastu elatishagi esitades makstakse korduvalt menetluse ajal ka elatisabi.

Pärast kohtuotsuse langetamist on samuti võimalik elatisabi taotleda. Summas kuni 100 eurot kuus. Või kui võlgnik midagi maksab, nt 60 eurot, siis maksab riik lapsele elatisabina selle summa ja maksimumelatisabi vahe. Antud näite puhul maksaks riik siis juurde 40 eurot (100-60). Kuid tasub teada, et pärast kohtuotsuse tegemist saab elatisabi nõuda alles nelja kuu möödudes täitemenetluse algusest. See tähendab, et viid kohtuotsuse mittemaksmise korral täiturile, täitur algatab menetluse ja ootad veel 4 kuud, enne kui elatisabi saama hakkad. Ja muidugi eeldusel et võlgnik ei maksa või maksab ebapiisavalt. Samas ei ole kohtuotsuse järgse elatisabi maksmise ajale kehtestatud piirangut.

Kohtumenetluse ajal elatisabi saamiseks peab lapse esindaja või täiskasvanud õppiv laps esitama taotluse ja muud dokumendid Sotsiaalkindlustusametile. Pärast kohtuotsuse tegemist elatisabi saamiseks peab lapse esindaja või täiskasvanud õppiv laps esitama taotluse ning dokumendid Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.

Seadus hakkab kehtima 01. jaanuar 2017 ning selle eelnõu on lugemishuvilistele allalaetav SIIT

elatisabi pilt

Keldriboksivõitlused kortermajas

14 Jun vaidlus

Tihti tekib olukord, kus ostja saab paneelmajja korterit soetades teada, et keldriboksid on vanade omanike poolt mitmekaupa hõivatud. Põhjendusega, et nii on see olnud juba aegade algusest. Milline olukord valitseb tegelikkuses aga juriidiliselt? Kas vanad kirjutamata kasutustavad saavad olla ka uutele korteriomanikele siduvad?

Põhimõtteliselt on mitme keldriboksi hõivamise näol vastava kasutuskorra olemasoluta tegemist teiste keldrita korteriomanike õiguste rikkumisega. Keldriruumid on reeglina korteriomanike kaasomandis, st kuuluvad korteriomanikele ühiselt.  Näiteks on esinenud olukordi, kus üks korteriomanik on otsustanud oma varanduse rohkuse tõttu omastada mitu boksi ning sulgenud tabalukuga nende uksed ja seeläbi välistanud teistele korteriomanikele juurdepääsu.

Ühe võimalusena võib korteriomanike õiguste rikkumisel omanike ühiste huvide esindajana esitada hagi rikkuja vastu kohtusse korteriühistu. Korteriühistu saab esitada avalduse korteriomanike kaasvalduse ja -kasutuse kaitseks.

Seni kuni kõik korteriomanikud ei ole ühise asja, st ka keldri, kasutamises kokku leppinud, tuleb lähtuda kõigi korteriomanike huvidest. Siis kehtib kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel režiim, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ja üks kaasomanik ei või teha ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teistele takistusi. Asjaolu, et keegi on ruume pikema aja jooksul vallanud, ei tähenda, et tal on kõigi kaasomanikega vaikiv kokkulepe valdamiseks. Kui puudub kõigi korteriomanike kokkulepe või ka enamuse otsus, millele tuginedes võiks hõivatud ruume ainuisikuliselt kasutada, siis on tegemist valdus- ja kasutusõiguse rikkumisega ja selle lõpetamist saab nõuda kohtus.

Teemat on analüüsinud ka Riigikohus SELLES lahendis.

 

Viivisemäär 0,15% päevas tarbijalepingus on tühine

12 May

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 10.05.2016 otsuses, et tüüptingimus ebaproportsionaalselt suure viivisemäära kohta on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.  

Lahendatud asjas tuli õppeteenustasu võlgnevuselt tüüptingimuse kohaselt arvestada viivist päevamääraga 0,5% (s.o 182,5% aastas). Tüüptingimuses sisalduv viivisemäär ületas seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra.

Riigikohtu hinnangul tuleb viivise „mõistlik määr“ sisustada, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Eelduslikult tuleks hinnata aga tühiseks vähemalt  selline sõlmitud viivisemäär, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Seaduse kohaselt loetakse viivise määraks intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadeanded.

Aktuaalne ka nt erinevate telekommunikatsiooniteenuste arvete puhul.

Allikas: Riigikohus

image

Miks kohtus vahel õnnelikuks ei saa?

11 Feb

Tihti küsitakse, kuidas saada kätte võlgnikult raha, mis on kohtuotsusega välja mõistetud. Mõistetavalt tuleb siis, kui isik vabatahtlikult kukrut ei kergenda, seada kohtuotsusega sammud kohtutäituri poole. Aga mis siis, kui ka kohtutäitur ei leia võlgniku rahakotist sentigi? St kui seal tõepoolest polegi midagi.

Kui jõuludel vanale heale plindris pokkerihaist sõbrale suurest härdusest intressiga raha laenata, ei tule ehk mõttesegi, et tegelikkuses ei pruugi seda enam kunagi tagasi saada. Olete tark ja teete sõbraga lihtkirjaliku lepingu, mõlema allkirjad all ja puha. Kannate 500 eurot üle ja loodate järgmine kuu 700 eurot tagasi saada. Jõulud mööduvad rahus ja õnnes. Uuel aastal hakkate muretsema, lubas ta ju jaanuari lõpuks raha tagasi maksta. Sõber kinnitab Teile korduvalt telefonis, et maksab homme võla. Peagi ei võta telefoni vastu ning poes Teid märgates põgeneb vorstiriiuli juurest kiiresti turvaväravate suunas. Kirjutate talle Facebooki, ähvardate sms-de ja e-mailidega, kuid lõpuks ei jää muud üle kui otsustate, et no kohus ikka aitab hädast välja.

Kuna hagiavaldust Te koostada ei oska, võtate advokaadi. Ikka mõne kõlava nimega, kelle tunnihind algab 120 eurost. Advokaat kinnitab Teile, et tegemist on raudse võiduga ja kaotaja maksab ka kohtukulud. Koostab hagiavalduse, paneb sinna palju paragrahve ja Riigikohtu tsitaate sisse, kasseerib Teilt 480 eurot + käibemaks. Teie nägu muidugi särab õnnest, mõeldes, et nüüd see närukael alles maksab kogu seda muusikat. Kohus nõuab menetlemiseks riigilõivu, 125 eurot. Tasute summa eeskujulikult. Hagi hakatakse kohtus menetlema. Võlgnik ei ehmugi ära, tuleb lausa kohtuistungile kohale ning esitab kummalisi vastuväiteid. Teie kõrgepalgaline advokaat hoiab Teie meeleolu siiski üleval ja istungi lõpus esitab ka esinduskulude arve. Kogukuluna maksate advokaadile 864 eurot. Teie menetluskulud kokku on 989 eurot. Kohus teeb lõpuks otsuse. Hagi rahuldatakse. Otsus jõustub. Teil on kehtiv täitedokument. Võlgnik peab tasuma 700 + 989. Olete rahul. Kohus tõi õigusrahu maa peale. Surfate internetis ja otsite viimase hetke reisipakkumisi, et lähikuudel kallimaga närve puhkama minna.

Pärast kohtusaagat pole võlgnikust enam kippu ega kõppu. Telefon on hoopis välja lülitatud, kodupoes pole teda ammu näinud, korteriaknad on pimedad. Viimaks saate tuttavalt teada, et ta on oma seitsme asjaga Austraaliasse kolinud. Kohtutäitur algatab täiteasja, aga laiutab käsi – vara võlgnikul pole, ainult võlad, kätte kuskilt ei saa. Kivist vett välja ei pigista.

Olete õnnetu ja kirute end maapõhja. Kas süüdistada nüüd ennast, kohut või täiturit?

pimeõigus

                                                               Pilt SIIT

%d bloggers like this: