Kas president tegi valesti, jättes täna seaduse välja kuulutamata?

Hetkel on Riigikogu menetluses seaduseelnõu, mis tõstaks 2023. aastast peretoetusi ja muudaks mõnevõrra ka elatise maksmise aluseid. President A. Karis jättis selle seaduse täna välja kuulutamata, viidates õiguslikule praagile. Eelnõu puudutab tuhandeid Eesti peresid ja sätestaks mh, et:

• Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõuseks 2023. aastast 80 euroni kuus (praegu vastavalt 60 ja 19,18 eurot).
• Lasterikka pere toetus tõuseks 2023. aastast 3–6 lapse puhul 650 euroni (praegu 300 eurot) kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus (praegu 400 eurot).

Hetkel on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 5 sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. See tähendab, et elatise maksmisel tuleb mistahes peretoetusi täiel määral arvestada. St lapsetoetus ja lasterikka pere toetus jagatakse elatise arvestamiskäigus hetkel pooleks (1/2). Uue normi järgi arvestatakse lapsetoetust endiselt 1/2 määras, aga lasterikka pere toetust saaks edaspidi arvestada 1/4 summas ja ainult juhul, kui on tegemist vanemate kolme ühise lapsega. Kui lapsed ei ole ühised, ei saa lasterikka pere toetust eelnõu kohaselt üldse arvesse võtta, st tasutav elatise summa on siis maksjale suurem. Puust ja punaseks – kui lastega koos elaval vanemal on ühes peres kasvamas 2 last ühest kooselust ja 1 laps teisest kooselust, siis elatist maksma peaks edaspidi nende laste eemalolevad vanemad suuremas määras kui need, kes tasuvad elatist ühise 3 lapse eest.

Presidendis küsitavusi tekitanud säte, mida soovitakse PKS § 101 lg-sse 5 lisada, on järgmine: “Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.”

Kujuneva olukorra iseloomustamiseks mõtlesin läbi mängida erinevaid (pere)stsenaariume, mida oleks paslik ka blogi lugejatele tutvustada.

Näited numbritega (abiks Elatiskalkulaator), kui seadus 2023. aastaks sellisel kujul siiski vastu võetakse:

I – Kolm last, sündinud 2008, 2012, 2020, erinevad eemal elavad kolm vanemat (arvutatud 2022.a. keskmise brutopalga alusel):

1. laps (2008) saaks elatist – 215,64 eurot
2. laps (2011) saaks elatist – 215,64 eurot
3. laps (2020) saaks elatist – 215,64 eurot

Kuna lastega koos elav vanem saaks lisaks ka lasterikka pere toetust 650 eurot ja lapsetoetusi (80/80/100 eurot), oleks vanema lastega seonduv n-ö sissetulek (s.o elatised + toetused) Riigikogu nägemusel – 1556,92 eurot. Samas tuleb arvestada ka lapsega kooselava vanema isikliku rahalise panusega, mis seda summat peaks isegi suurendama ja õiglane oleks, et vähemasti elatise suuruse määras, sest vanemate panus lastesse peaks olema reeglina võrdne. Aga jah, ilma lapsega kooselava vanema panuseta kujuneks ühe lapse kasvatamise toetusrahaks (ka elatis on ju sisuliselt teise vanema toetus) kalendrikuus 518,97 eurot. Kui panustab ka lapsega kooselav vanem (samas määras elatisega, s.o 215,64 eurot), kuluks ühe lapse kasvatamiseks 734,61 eurot kuus.

II – Kolm last, sündinud 2008, 2011, 2020, ühine eemal elav vanem (arvutatud 2022.a. keskmise brutopalga alusel):

1. laps (2008) saaks elatist – 161,48 eurot
2. laps (2011) saaks elatist – 137,25 eurot (alla 3 a vanusevahe tõttu väheneb elatis 15%)
3. laps (2020) saaks elatist – 151,48 eurot

Kuna lastega koos elav vanem saaks lisaks ka lasterikka pere toetust 650 eurot ja lapsetoetusi (80/80/100 eurot), oleks vanema lastega seonduv n-ö sissetulek (s.o elatised + toetused) Riigikogu nägemusel – 1360,21 eurot. Samas tuleb arvestada ka lapsega koos elava vanema isikliku rahalise panusega, mis seda summat peaks isegi suurendama ja õiglane oleks, et vähemasti elatise suuruse määras, sest vanemate panus lastesse peaks olema reeglina võrdne. Aga jah, ilma lapsega kooselava vanema panuseta, kujuneks ühe lapse kasvatamise toetusrahaks kalendrikuus 453,40 eurot. Kui panustab ka lapsega kooselav vanem (samas määras elatisega, nt keskmiselt 155 eurot), kuluks ühe lapse kasvatamiseks 608,40 eurot kuus.

III Konstrueerin ka kaht last (2008, 2011) kasvatava vanema näite. Kui neil on kaks erinevat eemal elavat vanemat:

1. laps (2008) saaks elatist – 215,64 eurot
2. laps (2011) saaks elatist – 215,64 eurot

Kuna lastega koos elav vanem ei saa lasterikka pere toetust, vaid üksnes lapsetoetusi (80/80), millele lisandub üksnes tema enda rahaline panus laste kasvatamisse, kujuneks ühe lapse kasvatamise toetusrahaks kalendrikuus 295,64 eurot. Kui panustab ka lapsega kooselav vanem (samas määras elatisega, s.o 215,64 eurot), kuluks ühe lapse kasvatamiseks 511,28 eurot kuus.

IV Kui on kaks last (2008, 2011) ja neil on ühine eemal elav vanem:

1. laps (2008) saaks elatist – 215,64 eurot
2. laps (2011) saaks elatist – 183,29 eurot (alla 3 a vanusevahe tõttu väheneb elatis 15%)

Kuna lastega koos elav vanem ei saa lasterikka pere toetust, vaid üksnes lapsetoetusi (80/80), millele lisandub üksnes tema enda rahaline panus laste kasvatamisse, kujuneks ühe lapse kasvatamise toetusrahaks kalendrikuus 279,46 eurot. Kui panustab ka lapsega kooselav vanem (samas määras elatisega, nt keskmiselt 200 eurot), kuluks ühe lapse kasvatamiseks 479,46 eurot kuus.

V Viimane näide puudutab kaht last (2008, 2011) kasvatavat üksikvanemat, kellele elatist ei maksta (mõlemal puudub isakanne). Tema saaks siis lapsetoetust (80/80) ja üksikvanema lapse toetust (80/80). Ühe lapse kasvatamise toetusrahaks kalendrikuus 160 eurot. Kui eeldada, et üksikvanem panustab teoreetiliselt 200 eurot lapse kasvatamisse, oleks üksikvanema ühe lapse kasvatamiskulud seadusandja nägemuses 360 eurot.

Kuigi presidendi mure puudutab lastetoetuste ja üksikvanema toetuste indekseerimata jätmist, st lasterikka pere toetused kuuluksid edaspidi indekseerimisele, eelnimetatud aga mitte, koorub eeltoodud numbritest ja näidetest kindlasti täiendavaid küsimusi. Näiteks:

• miks soositakse seadusega saama lapsi erinevate partneritega?
• keskmise lapse keskmised vajadused kalendrikuus olid teaduslike rakendusuuringute kohaselt 2020 veebruari seisuga 388 eurot. Isegi, kui arvestada tarbijahinnaindeksi tõusu tõttu selle summa mõningast suurenemist, siis miks ei arvestata toetuste (sh elatise) määramisel ka lapsega koos elava vanema rahalist panust. Kas lapsega koos elav vanem ei pea ise üldse rahaliselt panustama, kui tegemist on kolme- ja enamalapselise perega?
• miks peavad üksikvanema lapsed olema kordades halvemas majanduslikus seisus kui nt kolmelapselise pere lapsed?

Põhiseaduse § 12 sõnab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Kui Sul on mõtteid ja küsimusi seadusandjale, miks mitte need kommentaarides välja öelda.

Kui palju Sinul reaalselt lapse kasvatamiseks kalendrikuus kulub?

Kas Sinu meelest on peretoetuste ja elatiste süsteem Eestis õiglane?

Pilt SIIT

Miinimumelatis suureneb 01.01.2017 taas – 235 euroni

Alates 01.01.2017 on uueks töötasu alammääraks 470 eurot ning sellega seoses tõuseb ka PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt elatise miinimummäär ühele lapsele 235 euroni. Vastav Vabariigi Valitsuse määrus nr 139 võeti vastu 18.12.2015. Sama määrusega sätestati ka alampalk 2016. aastaks. Samuti hakkas alates 01.01.2017.a kehtima ka riigipoolne elatisabi andmine.

Elatisest ja elatisabist olen kirjutanud ka SIIN:

• Mis oleks õiglane elatis lapsele?
• Elatisabi andmise tingimused

Pilt SIIT

Elatisabi andmise tingimused

Täna võeti lõpuks vastu paljude jaoks kauaoodatud perehüvitiste seadus, mis sätestab muuhulgas ka võimaluse pakkuda elatisabi (§ 47 jj). Blogipostitus annab muuhulgas ülevaate kellel ja millal on elatisabile õigus ning kuidas praktiliselt tegutseda, et elatisabi saada.

Elatisabi saab ainult laps, kes on oma vanemalt asunud kohtus elatist nõudma või kelle kasuks on olemas jõustunud kohtuotsus, mille järgi peab vanem maksma talle elatist. Seega on kaks varianti. Esiteks kas nõuda elatisabi elatishagi kohtusse esitamise ajal ja/või pärast otsuse jõustumist. Muul juhul lapsel elatisabiks õigust pole.

Elatisabi saab nõuda alaealine või kuni 21-aastane õppiv laps.

Kohtumenetluse ajal saab elatisabi nõuda kahel juhul. Esmalt, kui vanem on otsustanud nõuda elatist maksekäsumenetluses (nn kiirmenetlus) ja kohus teeb selle kohta maksekäsu määruse. Teise võimalusena tuleb tavakorras hagi esitamisel lisada hagiavaldusele ka hagi tagamise taotlus, milles peaks nõudma võlgnikult elatise maksmist kohtumenetluse ajaks. Kui kohus teeb hagi tagamise määruse, saab selle dokumendi alusel kohtumenetluse ajal elatisabi nõuda. Märgin, et hagi tagamise määrus ei ole lõplik kohtuotsus. Hagi tagamise määrusega reguleerib kohus õigussuhet menetluse ajaks. Hiljem teeb kohus menetluse lõpus ka kohtuotsuse. Menetlusaegset elatisabi makstakse mitte rohkem kui 5 kuud. Iga kuu 100 eurot lapse kohta. Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Välja tuleb tuua, et mitu korda ühe võlgniku suhtes elatise menetlust algatades pole võimalik mitu korda elatisabi saada. Seega ei tasu loota sellele, et mitu korda võlgniku vastu elatishagi esitades makstakse korduvalt menetluse ajal ka elatisabi.

Pärast kohtuotsuse langetamist on samuti võimalik elatisabi taotleda. Summas kuni 100 eurot kuus. Või kui võlgnik midagi maksab, nt 60 eurot, siis maksab riik lapsele elatisabina selle summa ja maksimumelatisabi vahe. Antud näite puhul maksaks riik siis juurde 40 eurot (100-60). Kuid tasub teada, et pärast kohtuotsuse tegemist saab elatisabi nõuda alles nelja kuu möödudes täitemenetluse algusest. See tähendab, et viid kohtuotsuse mittemaksmise korral täiturile, täitur algatab menetluse ja ootad veel 4 kuud, enne kui elatisabi saama hakkad. Ja muidugi eeldusel et võlgnik ei maksa või maksab ebapiisavalt. Samas ei ole kohtuotsuse järgse elatisabi maksmise ajale kehtestatud piirangut.

Kohtumenetluse ajal elatisabi saamiseks peab lapse esindaja või täiskasvanud õppiv laps esitama taotluse ja muud dokumendid Sotsiaalkindlustusametile. Pärast kohtuotsuse tegemist elatisabi saamiseks peab lapse esindaja või täiskasvanud õppiv laps esitama taotluse ning dokumendid Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.

Seadus hakkab kehtima 01. jaanuar 2017 ning selle eelnõu on lugemishuvilistele allalaetav SIIT

Keldriboksivõitlused kortermajas

Tihti tekib olukord, kus ostja saab paneelmajja korterit soetades teada, et keldriboksid on vanade omanike poolt mitmekaupa hõivatud. Põhjendusega, et nii on see olnud juba aegade algusest. Milline olukord valitseb tegelikkuses aga juriidiliselt? Kas vanad kirjutamata kasutustavad saavad olla ka uutele korteriomanikele siduvad?

Põhimõtteliselt on mitme keldriboksi hõivamise näol vastava kasutuskorra olemasoluta tegemist teiste keldrita korteriomanike õiguste rikkumisega. Keldriruumid on reeglina korteriomanike kaasomandis, st kuuluvad korteriomanikele ühiselt.  Näiteks on esinenud olukordi, kus üks korteriomanik on otsustanud oma varanduse rohkuse tõttu omastada mitu boksi ning sulgenud tabalukuga nende uksed ja seeläbi välistanud teistele korteriomanikele juurdepääsu.

Ühe võimalusena võib korteriomanike õiguste rikkumisel omanike ühiste huvide esindajana esitada hagi rikkuja vastu kohtusse korteriühistu. Korteriühistu saab esitada avalduse korteriomanike kaasvalduse ja -kasutuse kaitseks.

Seni kuni kõik korteriomanikud ei ole ühise asja, st ka keldri, kasutamises kokku leppinud, tuleb lähtuda kõigi korteriomanike huvidest. Siis kehtib kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel režiim, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ühiseid ruume kasutada ja üks kaasomanik ei või teha ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teistele takistusi. Asjaolu, et keegi on ruume pikema aja jooksul vallanud, ei tähenda, et tal on kõigi kaasomanikega vaikiv kokkulepe valdamiseks. Kui puudub kõigi korteriomanike kokkulepe või ka enamuse otsus, millele tuginedes võiks hõivatud ruume ainuisikuliselt kasutada, siis on tegemist valdus- ja kasutusõiguse rikkumisega ja selle lõpetamist saab nõuda kohtus.

Teemat on analüüsinud ka Riigikohus SELLES lahendis.