Suhtlemiskord võib vähendada miinimumelatist

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi täna otsuse (RKTK 3-2-1-165-13), millega kinnitas juba varasemalt väljaöeldud seisukohta, et miinimummääras elatise väljamõistmine ei pruugi olla rusikareegel.

Kaasuse võib kokku võtta järgnevalt:

Laps nõudis ema vahendusel isalt elatist miinimummääras. Kohus kinnitas 2012.a. vanemate kokkulepe isa ja lapse suhtlemise korra kohta. Kokkuleppe järgi viibib laps aasta jooksul ca ⅓ ajast isaga ja ⅔ emaga. Laps elab vaheldumisi ema ja isa juures. Isa osaleb lapse ülalpidamises iga kuu vähemalt kümme päeva. 2013. aastal veetis isa seitsmel kuul lapsega enam kui 50% päevadest ja viiel kuul 10–13 päeva. Isa on osalenud ja osaleb lapse ülalpidamises ja kasvatamises, sh andnud lapsele vahetult ülalpidamist 2012. a märtsini ning veetnud 2012. a suvel enamiku ajast koos lapsega ja käinud lapsega reisimas, osalenud oma mõlema lapsega koguduse korraldatud perelaagrites ja pühapäevakoolitöös. Isal on kolmetoaline korter, kus on sisustatud tuba ka lapsele. Isalt leidis, et temalt ei tuleks tagasiulatuvalt elatist välja mõista, sest ta viibis 2012. a märtsi lõpuni hoolduslehel ning pidas sel ajal last ise ülal, sh ravis, toitis ja hooldas last.

Maakohus mõistis isalt miinimummääras elatise välja. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas eelnimetatud otsused ja saatis asja tagasi maakohtusse. Muuhulgas leidis Riigikohus alljärgnevat:

– Kohus ei ole perekonnaasjas seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.

– Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab.

– Kuna maakohus tuvastas, et laps viibib kohtuliku kompromissi kohaselt aasta jooksul ca ⅓ ajast isaga ja ⅔ emaga ning lapse ema kinnitusel suhtleb isa lapsega võimaluse korral tiheminigi, tuli kohtutel tuvastada, kui suures ulatuses täitis ja täidab isa lapse ülalpidamise kohustust vahetult.

– Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seetõttu ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist.

– Vanemad peavad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev.

Pilt SIIT