Arhiiv | Müügileping RSS feed for this section

Kinkelepingu riigilõivust.

3 juuli

Riigilõivu suurus kinkelepingu puhul oleneb tehingu tegija avaldatavast kingi (korteri, maja, maa vms) väärtusest.  Väärtus ei pruugi samastuda asja turuväärtusega, sest turuväärtus (hinnad kinnisvaraportaalides) ei pruugi tegelikult kajastada hinda, millega ese reaalselt maha suudetakse müüa.  Nt kui kinkija poolt hinnatavaks korteri väärtuseks on 7000.- €, on seadusest tulenev riigilõiv 11,24 € (allikas: tabel nr 2 Riigilõivuseadusest). Samas kui tehing sisaldab ka isikliku kasutusõiguse seadmist, st nt kinkija soovib kingitud eset surmani kasutada, lisandub ka selle kinnistusraamatusse kandmise eest riigilõiv, mis aga on tublisti väiksem eelnimetatud summast. Samuti on riigilõiv odavam, kui kingitus tehakse sugulasele (25%-50% olenevalt sugulusastmest) Üldiselt moodustab notari tasu tavaliselt suurema osa tehinguga seotud kulust. Nt 7000.- € tehinguväärtuse notaritasu 50.- € (isikliku kasutusõiguse lisandumise puhul veidi erinev).

Mis saab siis, kui ütlete notarile tehingukulude minimeerimise eesmärgil, et hindate Teie poolt kingitava korter väärtuseks reaalse 30000.- € asemel 3000.- €? Eks see oleneb notarist, kas ta aktsepteerib sellist väärtust tehingu tõestajana või mitte. Notari tasu seaduse § 4 alusel on tehinguväärtuse määramisel kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 1278 eurot ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja (ehk korteri) või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 3800 eurot. Seega korteri puhul arvestatakse tasu vähemalt 3800.- € pealt ehk notari tasu oleks sellise väärtuse puhul 44,70 €, millele lisandub riigilõiv 7,15 € omaniku vahetuse eest. Võib juhtuda, et notar keeldub sellise ebareaalse väärtusega tehingu tõestamisest ning pöördub korteri tegeliku väärtuse kindlakstegemiseks Maa-ameti tehingustatistika poole, saamaks aimu millise hinnaga viimasel ajal sellises piirkonnas Teie korterile sarnanevaid eluasemeid müüdi. Siis on Teie valik, kas katsetada uue notariga või leppida maa-ameti statistikas välja toodud väärtuse alusel arvutatud notari tasu ja riigilõivuga. Igal juhul tasub silmas pidada, et kui tehing on notaril juba ette valmistatud ning “hinnaüllatus” turkab pähe juba büroos laua taga istudes, võib notar NotTS § 30 alusel nõuda raha tehinguprojekti koostamise eest, mis on pool tehingu tõestamise tasust. Seega tasub juba notarisse aega kinni pannes tehinguväärtuse kohta küsida ja notariga aru pidada, mis tingimustel on tehingu tõestamine võimalik.

NB! Kindlasti ei tasu tehinguväärtuse ning üleantavate summade kohta väärat infot jagada müügilepingu sõlmides, sest vastasel juhul võite endale karuteene teha. Nt kui ütlete müüjana, et tehinguväärtus oli 10000.- € ja see pannakse ka tehingusse, kuigi tegelikult leppisite ostjaga kokku 20000.-€, on teil edaspidi (kui tehing on juba tõestatud ja kanne kinnistusraamatus tehtud), kui ostja keeldub Teile ülejäänud summat maksmast, väga keeruline tõestada, et tegelikult leppisite kokku hoopis suuremas summas. Müügihind peab kajastama reaalselt üleantud või üleantavate summade suurust!

Kinnisvara soetamisest abielu ajal.

17 märts

Soovin osta krundi. Probleem selline, et olen ametlikult abielus, aga samas ei ela koos juba 10 aastat. On ka lapsed abielust, kes saavad toetust.  Soovin nüüd osta krundi. Kas minu niinimetatud abielunaisel on võimalik seda krunti kunagi nõudma hakata? Või siis, kui kunagi lahutame, kas tal siis on õigus nõuda sellest mingit osa?

Minu arvamus: Kõik abielu ajal ostetud vara läheb juriidiliselt ühisvaraks, hoolimata sellest, kas abikaasad elavad faktiliselt koos või mitte. Kui kunagi lahutama peaksite, siis toimub varajagamine (vara võib jagada muidugi ka abielu ajal). Kas kokkuleppeliselt või kokkuleppe mittesaavutamise tõttu kohtus. Kuivõrd ostate selle kinnisasja eeldatavasti enda rahade eest, siis jagamise kohtusse minekul peaks kohus seda asjaolu ühisvara jagamisel arvesse võtma. Varajagamise üldpõhimõte on, et jagatakse abikaasade vahel võrdselt. Samas saab kohus sellest põhimõttest kõrvale kalduda, 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Teie puhul tuleks ilmselt kõne alla punkt 2. Ilmselt oleks Teie puhul kõige mõistlikum üldse lahutuse sisseandmine, enne nimetatud kinnisasja ostu. Lahutus peaks muidugi enne tehingut jõustunud olema. Siis puuduks igasugune vaidlus, kas teisel abikaasal on sellele krundile edaspidi õigust või mitte – peale lahutust omandatud vara on igal juhul lahusvara. Abielu saab kokkuleppeliselt lahutada perekonnaseisuasutuses. Vaidluse korral (nt teine abikaasa ei anna lahutust, küsimus on laste “jagamises” või ühisvara jagamises) lahutatakse abielu ühe abikaasa nõudel kohtus.

21 veebr.

Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb:

♦ Äriõigus – Äriseadustik

♦ Tööõigus – Eesti vabariigi töölepingu seadus

♦ Intellektuaalne omand – sh autoriõigus