Üürikorter on omanikule võõras

Tihti ei adu üürileandjad, et andes eluruumi üürile, loobuvad nad üldjoontes ka õigusest enda omandisse vabalt sisse jalutada. Kui üürileandja annab ruumid üürniku kasutusse, puudub tal edaspidi õigus ilma üürniku eelneva nõusolekuta eluruumi siseneda.

Võlaõigusseaduse § 283 lg-tes 2 ja 3 sisalduvad põhimõtted, mille järgi:

1) Üürnik peab lubama üürileandjal asja üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule.

2) Üürileandja peab üürnikule õigeaegselt teatama tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest ning arvestama tööde tegemisel üürniku huve.

Seega on teatud juhtudel üürileandjal õigus üüritud pinnale minna, kuid sellest tuleb eelnevalt üürnikku teavitada.

Riigikohus on eelmise aasta lõpus leidnud, et üürileandja, kes siseneb üüritud elamusse üürniku äraolekul üürnikku sellest enne informeerimata ja temalt luba saamata, rikub poolte sõlmitud üürilepingut ega austa üürniku õigust kodu puutumatusele (PS § 33). Seda saab lugeda mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 mõttes, mille puhul oli üürnik õigustatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Riigikohtu hinnangul ei välista seda õigust ka rikkumise ühekordsus. Samuti ei anna asjaolu, et siseneti üürniku tuttava juuresolekul, alust lugeda ülesütlemist põhjendamatuks (RKTK 10. detsember 2014, nr 3-2-1-128-14)

Järelikult võib puhkudel, kus üürileandja ei austa üürniku õigust kodu puutumatusele, üürnik üürilepingu erakorraliselt üles öelda. Sellisest erakorralisest ülesütlemises ei pea üürileandjat ette teatama. St lepingu võib sisuliselt lõpetada juba rikkumisele järgneval päeval.

Täiendavalt võib lisada, et omavoliline sissetung võõrasse eluruumi on kuritegu. Riigikohtus on olnud kaasus, kus üürileandja tunnistati karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi süüdi selles, et ta tungis ebaseaduslikult ukseluku lahtimurdmise teel üürnike tahte vastaselt sisse Tartus asuvasse korterisse. Põhiseaduse §-ga 32 kaitstud korteriomaniku õiguse riive KarS §-s 266 sätestatud koosseisu näol on õigustatud kodu puutumatuse (PS § 26-d ja 33) ja avaliku korra kaitsmise, st omavoli vältimise eesmärgil. Asjaolu, et konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus, ei välista riigi karistusõiguslikku sekkumist. Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi. Kuna üürnikel kui kannatanutel oli faktiline võim ja valitsemissoov korteri üle, oli nimetatud korter üürileandja jaoks KarS § 266 lg 1 tähenduses võõras. (RKKK 29. aprill 2011, nr 3-1-1-23-11)

Karistusseadustiku § 266 sätestab praegu, et:

Valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Sama teo eest, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Pilt SIIT

Jaga teistega:

Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks.

Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat.

Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus).

(allikas: http://www.eesti.ee)