Miks kohtus vahel õnnelikuks ei saa?

Tihti küsitakse, kuidas saada kätte võlgnikult raha, mis on kohtuotsusega välja mõistetud. Mõistetavalt tuleb siis, kui isik vabatahtlikult kukrut ei kergenda, seada kohtuotsusega sammud kohtutäituri poole. Aga mis siis, kui ka kohtutäitur ei leia võlgniku rahakotist sentigi? St kui seal tõepoolest polegi midagi.

Kui jõuludel vanale heale plindris pokkerihaist sõbrale suurest härdusest intressiga raha laenata, ei tule ehk mõttesegi, et tegelikkuses ei pruugi seda enam kunagi tagasi saada. Olete tark ja teete sõbraga lihtkirjaliku lepingu, mõlema allkirjad all ja puha. Kannate 500 eurot üle ja loodate järgmine kuu 700 eurot tagasi saada. Jõulud mööduvad rahus ja õnnes. Uuel aastal hakkate muretsema, lubas ta ju jaanuari lõpuks raha tagasi maksta. Sõber kinnitab Teile korduvalt telefonis, et maksab homme võla. Peagi ei võta telefoni vastu ning poes Teid märgates põgeneb vorstiriiuli juurest kiiresti turvaväravate suunas. Kirjutate talle Facebooki, ähvardate sms-de ja e-mailidega, kuid lõpuks ei jää muud üle kui otsustate, et no kohus ikka aitab hädast välja.

Kuna hagiavaldust Te koostada ei oska, võtate advokaadi. Ikka mõne kõlava nimega, kelle tunnihind algab 120 eurost. Advokaat kinnitab Teile, et tegemist on raudse võiduga ja kaotaja maksab ka kohtukulud. Koostab hagiavalduse, paneb sinna palju paragrahve ja Riigikohtu tsitaate sisse, kasseerib Teilt 480 eurot + käibemaks. Teie nägu muidugi särab õnnest, mõeldes, et nüüd see närukael alles maksab kogu seda muusikat. Kohus nõuab menetlemiseks riigilõivu, 125 eurot. Tasute summa eeskujulikult. Hagi hakatakse kohtus menetlema. Võlgnik ei ehmugi ära, tuleb lausa kohtuistungile kohale ning esitab kummalisi vastuväiteid. Teie kõrgepalgaline advokaat hoiab Teie meeleolu siiski üleval ja istungi lõpus esitab ka esinduskulude arve. Kogukuluna maksate advokaadile 864 eurot. Teie menetluskulud kokku on 989 eurot. Kohus teeb lõpuks otsuse. Hagi rahuldatakse. Otsus jõustub. Teil on kehtiv täitedokument. Võlgnik peab tasuma 700 + 989. Olete rahul. Kohus tõi õigusrahu maa peale. Surfate internetis ja otsite viimase hetke reisipakkumisi, et lähikuudel kallimaga närve puhkama minna.

Pärast kohtusaagat pole võlgnikust enam kippu ega kõppu. Telefon on hoopis välja lülitatud, kodupoes pole teda ammu näinud, korteriaknad on pimedad. Viimaks saate tuttavalt teada, et ta on oma seitsme asjaga Austraaliasse kolinud. Kohtutäitur algatab täiteasja, aga laiutab käsi – vara võlgnikul pole, ainult võlad, kätte kuskilt ei saa. Kivist vett välja ei pigista.

Olete õnnetu ja kirute end maapõhja. Kas süüdistada nüüd ennast, kohut või täiturit?

                                                               Pilt SIIT

Kohtusse pöördumise riigilõivud ühtlustusid

Alates 01.07.2014 ühtlustusid kohtusse pöördumise riigilõivud. Varasemalt oli e-toimiku kaudu kohtudokumentide esitamine hagejale/avaldajale soodsam, st paralleelselt kehtisid nii täismäär kui ka nn soodusmäär. Nüüdseks ei ole vahet, kas toimetada hagi kohtusse e-toimiku kaudu või paberil. Riigilõivu makstakse ühtsetel alustel. Miks enam soodsamalt ei saa? Sellepärast, et Riigikohus leidis, et olukord, kus koheldakse arvutikasutajat ja mittekasutajat ebavõrdselt ei ole põhiseadusega kooskõlas ning ei teeni oma eesmärki. Igal juhul uute ühtlustatud riigilõivumääradega saab tutvuda Riigilõivuseaduse §-des 57-58 ning selle Lisas 1 .

Pilt SIIT

Inkassofirma kui võimalik kolmnurkkelm

Täna on kõigi meeli erutanud Riigikohtu lahend, mille kohaselt tegi kõrgeim kohus muuhulgas ettepaneku, et seadusega kehtestataks kiirlaenudele intressipiirang. Tegemist on väga sisuka sõnumiga otsusega, milles lisaks nimetatule on välja toodud ka huvitav seisukoht, mille kohaselt inkassofirma võis hagi sisse andes tegutseda nn “kolmnurkkelmina” (kohtuotsuse p 24).

Nimelt on maksekäsumenetluses, milles ei pea oma nõuet põhjendama, hageja esitanud põhivõlanõude suurusega 985 eurot (millele lisandusid veel viivised). Kuna aga võlgnik esitas hageja avaldusele maksekäsumenetluses vastuväite, läks asi lahendamiseks maakohtu hagimenetlusse. Seal pidi hageja esitama uue, juba tõenditega ja põhjendatud, hagiavalduse. Ootamatul kahanes aga laenuandja põhinõue 985 euro asemel 396 euroni (millele lisandusid kõrvalnõuetena intress 76,69 eurot ja viivis 396,25 eurot). Tahes-tahtmata tekib küsimus, miks põhinõue nii kardinaalselt vähenes. Reegel on see, et kui maksekäsus keegi vastu ei vaidle, tehakse maksekäsk avaldaja poolt nõutud summas ära. Eeltoodud näite puhul pidi siis võlgnik vastu vaidlemata tasuma 985 eurot pluss kõrvalnõuded. Kuna aga võlgnik tegi suu lahti, ei läinud inkasso esialgne nõue maksekäsus läbi ja põhinõuet tuli hiljem vastavalt tegelikele tõenditele mugandada. Maksekäsus aga ei tohi seaduse järgi põhinõuded ületada kõrvalnõuet. Nagu teada, selgus hiljem, et põhinõue oli hoopis 396 eurot, seega ei saanuks maksekäsus inkassonõue ületada 792 eurot (2 x 396). Ilmselgelt tundub, et eeltoodud “pildil on miskit valesti”. Selline eksitav ja piire kompav käitumine inkassofirma poolt tekitas Riigikohtus arusaama, et inkasso soovis viia kohut eksitusse – soovides võlgniku vastu läbi suruda nõuet, mida tegelikkuses sellises mahus ei eksisteerinud ning mis siin ikka ilustada – selle arvel veelgi enam rikastuda.

Kuna maksekäsukiirmenetluse avaldust sisse andes peab avaldaja kinnitama, et on esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ja on teadlik, et tahtlik valeandmete esitamine kohtule võib kaasa tuua kriminaalvastutuse, tuleneb eelnimetatust ka Riigikohtu tõdemus, et selline tegutsemine võib muude eelduste olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Väljavõte Postimehest

Loe lisaks ka – “Võlgnik ära maga! VAIDLE!”

(Puuk)üürniku või endise omaniku eluruumist väljatõstmine

Ei saa mitte vaiki olla väga palju poleemikat tekitanud teemal. On läbi viidud täitemenetlus, milles isik on odava raha eest ostnud korter või elamu ning soovib nüüd sinna ise elama minna. Millised on seaduslikud alused ning erisused endise omaniku või üürniku väljatõstmisel? Osaliselt annab vastuseid täitemenetluse seadustik (TMS), samuti puudutab teemat Riigikohtu 4. juuni 2012 lahend nr 3-2-1-85-12.

 Olukord 1: Adalbert ostab sundenampakkumiselt korteri, milles elab endiselt endine omanik Bruno, kes keeldub välja kolimast. Adalbert on kantud kinnistusraamatusse ka uue omanikuna.

TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt kinnisasja valduse väljanõudmisel on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik Adalbert kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi Brunolt välja nõuda. Selleks ei ole vaja veel eraldi kohtulahendit. Seega tuleb Adalbertil pöörduda selle sundenampakkumise aktiga taas kohtutäituri poole. Kohtutäitur toimetab isiku väljatõstmisel TMS § 180 järgi:

–  Kohtutäitur annab võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks.

 – Kohtutäitur toimetab Brunole kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Täitmisteatesse märgitakse muu hulgas: täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg, kohtutäituri õigus tähtaja möödumisel kinnisasi sundkorras ära võtta või võlgnik ja temaga koosolevad isikud välja tõsta, kinnisasja sundkorras vabastamise päev, võlgniku kohustused anda kinnisasi välja, muretseda ruum vara paigutamiseks, teatada ruumi asukoht kohtutäiturile ning väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel teatada sellest kohtutäiturile.

– Kui Bruno ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja Bruno valdusest ära ja annab Adalberti valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei.

– Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need Brunole üle või tema käsutusse, Bruno äraolekul tema esindajale või Bruno täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja.

– Kui Bruno ei nõua eelnevas punktis nimetatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse.

 – Kohtutäitur koostab kinnisasja valduse äravõtmise kohta akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja valduse äravõtmise juures viibinud isikud.

Olukord 2: Adalbert ostab sundenampakkumiselt korteri, mis kuulus Brunole, kuid milles elab endiselt 5-aastase tähtajaga üürilepingu alusel üürnik Caspar, kes keeldub välja kolimast. Adalbert on kantud kinnistusraamatusse ka uue omanikuna.

TMS § 2 lg-s 3 sätestab, et TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise üle lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Lisaks Brunole (endisele omanikule) võivad ka teised isikud omada õigust enampakkumisel müüdud kinnisasja vallata ja see õigus ei pruugi sundtäitmise tõttu lõppeda. Isikutel võib olla kinnisasjale piiratud asjaõigusi (nt kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on isikul kinkelepingu alusel õigus surmani eluruumis elada) või võlaõiguslikke õigusi, nt üürilepingu või rendilepingu alusel. Asjaõiguste lõppemist või püsimajäämist kinnisasja enampakkumisel reguleerivad TMS §-d 158 ja 159. Üüri- ja rendilepingute ülesütlemist VÕS §-s 323 ettenähtud tingimustel ja korras võimaldab kinnisasja ostnud isikule TMS § 161. Kui mõni nimetatud õigustest ei ole sundtäitmise tõttu lõppenud, peab tekkinud vaidluse lahendama kohus, TMS § 2 lg 3 teise lause kohaselt valdaja hagi alusel. Siiski ei välista nimetatud säte ka muude õiguskaitsevahendite kasutamist teiste isikute poolt, nt viidatud TMS § 161 alusel lepingu ülesütlemine, kuid ka siis lahendab ülesütlemisega kaasnevad võimalikud vaidlused kohus.

Adalbert võib uue omanikuna üürilepingu Caspariga üles öelda võlaõigusseaduse §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. (Adalbert ei või üürilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on kantud märge võlaõigusseaduse § 324 kohaselt ja märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada. St kui selle järjekoht on sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool, jääb märge püsima, kui tagapool, siis kustutatakse TMS § 158 lg-st 3 tulenevalt. Samas on selline üürilepingu märge kinnistusraamatus suhteliselt haruldane nähtus)

Adalbert võib üürilepingu kolme kuu jooksul ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. See tähendab, et üldjuhul peab Adalbert andma Casparile VÕS § 312 järgi vähemalt 3-kuulise tähtaja pinna vabastamiseks. Samas on oluliseks seaduse järgi korteri vabastamise nõudmise eelduseks olema veel see, et Adalbert peab  üüritud ruumi tungivalt ise vajama. Samas ei eelda tungiv vajadus seda, Adalberdil peab olema äärmine häda- või sunniolukord, vaid võib olla ka põhjus, et Adalbert hoiab uude kohta kolimisel oluliselt kokku oma kulusid, nt on ta sunnitud üürima korterit, kuigi on uue kodu vastne omanik. Kui Adalbert ütleb tähtajalise üürilepingu üles enne lepingu tähtaja möödumist, vastutab eelmine omanik Bruno lepingu lõppemisega Casparile tekkinud kahju eest (VÕS § 323 lg 2). Samas annab VÕS § 323 lg 1 Adalberdile õiguse lepingu ka varasemalt lõpetada. Lepingu varasem lõpetamine, kasutades erakorralise ülesütlemise instituuti, eeldab Caspari poolset üürilepingu rikkumist. Nt on Caspar olnud viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega või võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa või võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.

Oluline on, et üürilepingu ülesütlemise teade oleks nõuetekohane. Vastasel korral on ülesütlemine tühine. Selles peab sisalduma:

– andmed üüritud asja kohta; (korteri aadress)
– lepingu lõppemise päev; (tuleb siis arvestada ette, nt kui avaldus saadetakse 01.04.2013, märgitakse korralise ülesütlemise puhul lepingu lõppemise päevaks 01.07.2013)
– ülesütlemise alus; (seaduslik põhjus, mille pärast üles öeldakse, nt võlgnevuse korral kirjeldada olukorda, mis on üürnik tekitanud ning viidata VÕS §-le 316)
– eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. (Viide VÕS §-le 326, mille kohaselt  Eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Ja samuti viide VÕS § 329 lg-le 1, mille järgi eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks peab üürnik 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest esitama taotluse üürikomisjonile või kohtule.)

Kui ülesütlemise teade Adalberdi poolt on korrektne ja ta esitab selle korralise ülesütlemise korral nt 01. aprill 2013, on tal  õigus üürniku „väljatõstmist“ nõuda alates 01. juuli 2013, s.o pärast üürilepingu lõppemist, sest alates sellest kuupäevast puudub Casparil õiguslik alus Adalberdi korteris elamiseks. Varasemalt oli selleks aluseks üürileping. Kui Caspar pole endiselt tema omandilt lahkunud tuleb Adalberdil esitada kohtusse hagi. Hagi puhul on tegemist vindikatsioonihagiga – asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest ning selle puhul peab Adalbert kohtule tõendama, et Caspar valdab asja ebaseaduslikult, st esitama kohtule tõendid, et üürileping on korrektselt üles öeldud, sh on esitatud nõuetekohane ülesütlemisavaldus ning Caspar on selle ka kätte saanud. Selle jõustunud positiivse kohtulahendi kui täitedokumendi alusel saab Adalbert nõuda kohtutäiturilt Caspari väljatõstmist. Caspari väljatõstmine toimub kohtutäituri poolt ülal väljatoodud korras (s.t TMS § 180 järgi, mh on kohtutäitur kohustatud andma Casparile tähtaja ka vabatahtlikuks täitmiseks).

Samas kui Caspar vaidlustab õigeaegselt, st 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest, lepingu Adalberdi-poolse ülesütlemise, on üürileping kehtiv kuni otsuse tegemiseni selles asjas. Kui kohus Caspari kaebust ei rahulda või jääb ta oma kaebusega hiljaks ning ülesütlemine loetakse kehtivaks, saab Adalbert taaskord pöörduda vindikatsioonihagiga kohtusse, nõudmaks korterit ebaseaduslikust valdusest välja. Ära tuleb siiski oodata üürilepingu lõppemise kuupäev (kui see pole juba lõppenud), st veenduda asjaolus, et Casparil puudub õigus korteris seaduslikult (s.o kehtiva üürilepingu alusel) elada.

 Kokkuvõttes – ei vaidle vastu arusaamale, et üürnikku on omandilt välja saada märksa keerulisem kui endist omanikku. Aga julge pealehakkamine on pool võitu!

 Pilt SIIT

UA-39366742-1