Lapserööv. Millal saab nõuda lapse tagastamist?

Viimases Juridicas on väga informatiivne artikkel Haldi Mäesalu sulest. H. Mäesalu on Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunik ning on ilmselt kõige paremini kursis ka lapseröövijuhtumitega Eestis. Muuhulgas viitab ta artiklis viimastele kohtulahenditele nimetatud valdkonnast. Artiklit on võimalik lugeda SIIT.

Kokkuvõtteks nimetatud artiklist võib nentida, et lapse hooldusõiguse asjad tuleb lahendada lapse hariliku viibimiskoha riigis. Lapse harilik viibimiskoht tuleb eraldi kindlaks teha ning see ei pruugi võrduda lapse “elukoha” mõistega. Lapse tagastamise menetlus ning lapse hooldusõiguse üle otsustamine on kaks täiesti erinevat asja. Lapse tagastamine hariliku viibimiskoha riiki ei võrdu lapse mahajäänud vanemale tagastamisega. Põhimõtteliselt tuleb laps lihtsalt tema harjumuspärasesse keskkonda tagastada, kus otsustatakse edasine hooldusõiguse küsimus.

Pilt SIIT

Mida teha, kui laps on ohus?

Kui märkad last, kes on jäetud hooletusse, keda vanemad või teised isikud kuritarvitavad, kelle vanemad ei suuda täita oma kohustusi või kelle kehaline, vaimne ja hingeline heaolu on muul viisil ohustatud, on Sul perekonnaseaduse § 134 lg 2 kohaselt kohustus sellest teavitada valla- või linnavalitsust või otse kohut.

Kohus peab ohu ärahoidmiseks rakendama vajalikke abinõusid, mh võib kohus teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.

Samuti on kohtul õigus rangema meetmena eraldada laps perekonnast või võtta vanematelt lapse isikuhooldusõigus täielikult ära.

TsMS § 384 lg 5 ja § 551 lg 1 kohaselt võib lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida nii pädeva valla- või linnavalitsuse avalduse alusel kui ka omal algatusel.

Ärge jätke last tema mures üksi!

Nimi(nõutav)

Email(nõutav)

Kommentaar(nõutav)

Saada

Δ

Välismaal elavast lapsest.

Elasime x aastat koos, alates eelmise aasta algusest lahus, ametlikult abielus ei ole olnud. Tütar on eelkooliealine ja elab minu juures, elame välisriigis. Suvel plaanime taas puhkusele sõita Eestisse ja seal saab laps ka suve veeta isa ja vanaemaga. Sooviksin teada, kas lapse isal on õigus keelata näiteks tütrel väljasõit Eestist? Kas isal on ka kohustus maksta igakuist ülalpidamistoetust lapsele?

Minu arvamus: Alustaksin viimasest küsimusest. Perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud oma last üleval pidama. Seega on iga isa ja ema, kes on vanemana lapse sünnitunnistusel kirjas, kohustatud oma last ka ülal pidama, sealhulgas pakkuma lapsele materiaalset kindlustunnet. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Järelikult kui Teie lapse isa ülalpidamiskohustust kokkuleppeliselt ei täida, on Teil õigus esitada hagi elatisenõudes kohtusse. Nii on see Eestis elava lapse puhul. Rahvusvahelise eraõiguse seadus sätestab, et perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele  (mis puudutavad rohkem kui ühte riiki) kohaldatakse 1973.a. Haagi konventsiooni. Nimetatud konventsiooni kohaselt kohaldatakse ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku, st lapse,  alalise elukohariigi õigust. Kui lapsel selle riigi õiguse alusel pole õigust ülalpidamist saada, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanikud on õigustatud (laps) ja kohustatud (isa) isik. Seega oleneb lahendus sellest, mis on lapse alaline elukohariik ning kas see riik pakub juriidiliselt välja  lahendusi ülalpidamiskohustust silmas pidades.

Lapse elukoha kohta oskan öelda niipalju, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Tegelikult on minu praktikas ette tulnud, et kui lapsega tahetakse minna välisriiki elama või ka nt reisile, siis selleks vormistatakse teise vanema poolt notari juures ametlik nõusolek, et ta on nõus lapse viibimisega välisriigis. St, et teine vanem on nõus sellega, et tema laps elab või reisib välisriigis. Teie olukorra kohta ei oska selles osas kommenteerida, kas mees on sellise nõusoleku andnud või mitte. Üldiselt on see soovitav ebameeldivuste vältimiseks. Kui kokkulepe puudub ja asi võib inetuks minna, siis tasuks kohtu poole pöörduda, et kohus määraks lapse ametlik elukoha.

Üldiselt on selliste nö “lapseröövi” juhtumite kohta Eestis ka kaks kõrgema kohtu lahendit – RK otsused nr 3-2-1-123-06 ja 3-2-1-142-06. Nendest võib lugeda, kui ebameeldivaks (just lapse seisukohalt vaadatuna) võivad asjad minna. Üks konkreetne kaasus räägib nt olukorrast, kus lapse ema elas kahe lapsega Soomes ning lapsed olid samuti koolivaheajal Eestis isa juures ning üks laps ei soostunud Soome tagasi minema (põhjusena muidugi toodi, et laps ise tahtiski isa juures edaspidi elada). Samas on iga kaasus muidugi ainulaadne ja ei tasuks kõike üks ühele võtta. Põhimõtteks jääb aga, et alati tuleb lähtuda lapse huvidest ja soovidest, juhul kui lapse vanus seda võimaldab.

Kui Teie olukorras lapse väljasõit Eestist isa poolt keelata, siis võib hüpoteetiliselt esineda olukord, kus saaks tugineda lapseröövile kui sellisele. Samas kui lapse elukohta pole kokku lepitud, võiks isa ka praegu väita, et laps on ka Soomes olles temalt röövitud ning nõuda tema väljaandmist. Seega on lapseröövi kohaldamise üheks eelduseks, et lapsele oleks määratud ametlik elukoht, kust ta on nn külalistamisõiguse raames eemale viidud (<- Minu isiklik arvamus) Üldiselt on tegemist suhteliselt keerulise olukorraga. Täpsemalt saab lugeda ka lapseröövi Haagi konventsioonist. Kui Teil lapse isaga veel kokkulepet pole või on suhted pingelised, siis soovitaksin igatahes lapse elukoha ametlikult kindlaks määrata (kasvõi kohtulikult), et puuduksid edasised vaidlused ja ebameeldivad situatsioonid.

Loodan, et ei ajanud oma juriidilise aruteluga Teile hirmu peale ning lapse suvepuhkus möödub komplikatsioonideta. Igal juhul ütlen veel, et reeglina Eestist väljasõitmisega probleeme ei teki. Probleemid esinevad tavaliselt välisriikides, kuhu sõidetakse, kus on nõutud lapse viibimise kohta välisriigis ka teise vanema nõusolekut, püüdes selliselt vältida ja vähendada nn “lapseröövi” juhtumeid. Seega oleneb kõik paljuski ka välisriigi seadustest, mille kõigiga ma ka parema tahtmise juures ei saaks kursis olla.