Arhiiv | KASULIK KIRJANDUS RSS feed for this section

Venekeelsed seadused Eesti õigusruumis

14 mai

Viimastel päevadel on kirgi kütnud justiitsministri A. Anvelti plaan tõlkida ligi 50 seadust vene keelde, põhjendusega pakkuda venekeelsele elanikkonnale võimalust tutvuda seadustega enda emakeeles ning tõsta nende õigusteadlikkust. See on saanud ka vastukaja, mille kohaselt ei ole korrektne tekitada muljet, et Eesti seadused saavad olema suuremahuliselt saadavad ka vene keeles (K. Michal).

Praegu on Riigi Teataja lehel saadaval väga palju vandetõlkide poolt tõlgitud inglisekeelseid seadustõlkeid (mh Põhiseadus, Riigi õigusabi seadus, Karistusseadustik, Pärimisseadus, Perekonnaseadus jne jne), mis on kättesaadavad SIIN. Tõlkimise eesmärgina on märgitud Eesti õiguskorra tutvustamine väljaspool Eestit, eelkõige välisinvestoritele ning EL partneritele. Venekeelseid seaduseid on käputäis ning nendega saab mh tutvuda Justiitsministeeriumi kodulehel. Kuigi nt EV Põhiseadust seal nimekirjas välja toodud pole, on see siiski venekeelsena Riigi Teataja lehel saadaval. Samas ei leidnud ma vene keeles nt perekonnaseadust, pärimisseadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust, karistusseadustikku jne.

Tekib küsimus, kumb on tähtsam, kas Eesti mistahes seaduste suuremahuline tutvustamine välisinvestoritele või siinse märkimisväärse muukeelse elanikkonna emakeelne teavitamine sellest, milliste õigusnormide keskel me kõik peame toimetama?

50 seadustVäljavõte ERR uudisteportaalist

Advertisements

Pärimine ja pärandist loobumine

15 juuli

Pilt

E24 portaalis ilmus 13.07.2013 üks päris hea ülevaatlik artikkel pärimisest, mis keskendub ka pärandaja võlgade problemaatikale. Artiklit on võimalik lugeda SIIT. Samas tuleb selleski ette vigu:

“Alaealise nimel pärandist loobumiseks on vaja ka kohaliku omavalitsuse kui eestkosteasutuse nõusolekut.” asemel tuleks õigeks lugeda “Alaealise nimel pärandist loobumiseks on üldreeglina vaja ka kohtu nõusolek. Kohtu nõusolekuta võib lapsevanem alaealise nimel pärandist loobuda, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel. Seega nt juhul kui lapsele testamendiga midagi pärandatakse, tuleb pärandist loobumiseks saada kohtu nõusolek. Kui aga esialgseks pärijaks on lapsevanem, kes loobub pärandist, mistõttu pärandi saamise õigus läheb üle tema lapsele, võib vanem ise kohtu nõusolekuta ka lapse eest loobuda.”

Koduse testamendi ning tunnistajatega testamendi tegemisest ning selleks ettenähtud nõuetest saab lugeda blogipostitusest – Koduse testamendi koostamine

Jälgi Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid Eesti kohta!

19 veebr.

Juriidilise Esmaabi kodulehele lisandus RSS jooksvatest Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest, mis on tehtud Eesti kohta. Muuhulgas on viidatud järgnevad kaasused: Andreyev vs Eesti, Leas vs Eesti, Šuvalov vs Eesti jne.

Rohkem kohtulahendeid (kokku hetkel 210)  Eesti kohta saab lugeda SIIT.

HUDOC

Bigbank vs eraisik – laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõte?

18 juuli

Credit Risk

Pilt SIIT

Selle aasta kevadel oli palju juttu kohtulahendist, milles kokkuvõttes kohus leidis, et krediidiasutus peab tundma oma klienti, mis tähendab panga kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta – nn VASTUTUSTUNDLIKU LAENAMISE PÕHIMÕTE.

Kui laen on pangale täies mahus (ning veel pealegi) tagasi makstud, kuid pank sõlmib laenu jätkuvalt “tasaarvestamise” kokkuleppeid, mis paisutavad võla (intressi ja viiviste geomeetrilise suurenemise tõttu) esialgsest saadud summast ligi kolmekordseks, siis tõusetuvad küsimused headest kommetest võlasuhetes.

Tartu Maakohtu 20. veebruari 2012 lahendit eelnimetatud teemal on võimalik lugeda SIIT.

Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 – Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.

Näide panga taktikast meelitamaks pangale sobilikku krediidilepingu lisakokkulepet sõlmima –

“Kostja (laenusaaja) põhiliseks vastuväiteks hageja (panga) nõudele on olnud see, et krediidikokkulepped ei ole sõlmitud võrdsete osapoolte vahel, sest krediidisummade tagasimaksmine oli raskendatud ja suruti peale ebasobivaid kokkuleppeid. Kostja nõustus hageja kokkulepetega, sest ähvardati töökohta, naabritele teatamisega, samuti ähvardati laenu kohese tagasinõudmisega ja suurte kohtukuludega.”

Need nn pangapoolsed “kokkulepped” suurendavad aga tagasimakstavad summad kolossaalsete suurusteni. Näide: raha saate reaalselt pangalt 5000 €, tagasi kohustute maksma 25000 €.

%d bloggers like this: