Pilt SIIT
Selle aasta kevadel oli palju juttu kohtulahendist, milles kokkuvõttes kohus leidis, et krediidiasutus peab tundma oma klienti, mis tähendab panga kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta – nn VASTUTUSTUNDLIKU LAENAMISE PÕHIMÕTE.
Kui laen on pangale täies mahus (ning veel pealegi) tagasi makstud, kuid pank sõlmib laenu jätkuvalt “tasaarvestamise” kokkuleppeid, mis paisutavad võla (intressi ja viiviste geomeetrilise suurenemise tõttu) esialgsest saadud summast ligi kolmekordseks, siis tõusetuvad küsimused headest kommetest võlasuhetes.
Tartu Maakohtu 20. veebruari 2012 lahendit eelnimetatud teemal on võimalik lugeda SIIT.
Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 – Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
Näide panga taktikast meelitamaks pangale sobilikku krediidilepingu lisakokkulepet sõlmima –
“Kostja (laenusaaja) põhiliseks vastuväiteks hageja (panga) nõudele on olnud see, et krediidikokkulepped ei ole sõlmitud võrdsete osapoolte vahel, sest krediidisummade tagasimaksmine oli raskendatud ja suruti peale ebasobivaid kokkuleppeid. Kostja nõustus hageja kokkulepetega, sest ähvardati töökohta, naabritele teatamisega, samuti ähvardati laenu kohese tagasinõudmisega ja suurte kohtukuludega.”
Need nn pangapoolsed “kokkulepped” suurendavad aga tagasimakstavad summad kolossaalsete suurusteni. Näide: raha saate reaalselt pangalt 5000 €, tagasi kohustute maksma 25000 €.
POSTITUSTE KOPEERIMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA VÕI VIITETA LUBAMATU!
Juriidiline esmaabi 