Tag Archives: laenuleping

Miks kohtus vahel õnnelikuks ei saa?

11 veebr.

Tihti küsitakse, kuidas saada kätte võlgnikult raha, mis on kohtuotsusega välja mõistetud. Mõistetavalt tuleb siis, kui isik vabatahtlikult kukrut ei kergenda, seada kohtuotsusega sammud kohtutäituri poole. Aga mis siis, kui ka kohtutäitur ei leia võlgniku rahakotist sentigi? St kui seal tõepoolest polegi midagi.

Kui jõuludel vanale heale plindris pokkerihaist sõbrale suurest härdusest intressiga raha laenata, ei tule ehk mõttesegi, et tegelikkuses ei pruugi seda enam kunagi tagasi saada. Olete tark ja teete sõbraga lihtkirjaliku lepingu, mõlema allkirjad all ja puha. Kannate 500 eurot üle ja loodate järgmine kuu 700 eurot tagasi saada. Jõulud mööduvad rahus ja õnnes. Uuel aastal hakkate muretsema, lubas ta ju jaanuari lõpuks raha tagasi maksta. Sõber kinnitab Teile korduvalt telefonis, et maksab homme võla. Peagi ei võta telefoni vastu ning poes Teid märgates põgeneb vorstiriiuli juurest kiiresti turvaväravate suunas. Kirjutate talle Facebooki, ähvardate sms-de ja e-mailidega, kuid lõpuks ei jää muud üle kui otsustate, et no kohus ikka aitab hädast välja.

Kuna hagiavaldust Te koostada ei oska, võtate advokaadi. Ikka mõne kõlava nimega, kelle tunnihind algab 120 eurost. Advokaat kinnitab Teile, et tegemist on raudse võiduga ja kaotaja maksab ka kohtukulud. Koostab hagiavalduse, paneb sinna palju paragrahve ja Riigikohtu tsitaate sisse, kasseerib Teilt 480 eurot + käibemaks. Teie nägu muidugi särab õnnest, mõeldes, et nüüd see närukael alles maksab kogu seda muusikat. Kohus nõuab menetlemiseks riigilõivu, 125 eurot. Tasute summa eeskujulikult. Hagi hakatakse kohtus menetlema. Võlgnik ei ehmugi ära, tuleb lausa kohtuistungile kohale ning esitab kummalisi vastuväiteid. Teie kõrgepalgaline advokaat hoiab Teie meeleolu siiski üleval ja istungi lõpus esitab ka esinduskulude arve. Kogukuluna maksate advokaadile 864 eurot. Teie menetluskulud kokku on 989 eurot. Kohus teeb lõpuks otsuse. Hagi rahuldatakse. Otsus jõustub. Teil on kehtiv täitedokument. Võlgnik peab tasuma 700 + 989. Olete rahul. Kohus tõi õigusrahu maa peale. Surfate internetis ja otsite viimase hetke reisipakkumisi, et lähikuudel kallimaga närve puhkama minna.

Pärast kohtusaagat pole võlgnikust enam kippu ega kõppu. Telefon on hoopis välja lülitatud, kodupoes pole teda ammu näinud, korteriaknad on pimedad. Viimaks saate tuttavalt teada, et ta on oma seitsme asjaga Austraaliasse kolinud. Kohtutäitur algatab täiteasja, aga laiutab käsi – vara võlgnikul pole, ainult võlad, kätte kuskilt ei saa. Kivist vett välja ei pigista.

Olete õnnetu ja kirute end maapõhja. Kas süüdistada nüüd ennast, kohut või täiturit?

pimeõigus

                                                               Pilt SIIT

Advertisements

Võlgnik ära maga! VAIDLE!

28 nov.

Ei ole mõtet pead liiva alla peita, kui rahakotis tuul ulub. Ja maksa tagaseljaotsuste puhul väljamõistetud ulmesummasid inkassofirmadele, võlausaldajatele ja kohtutäiturile. Järgnev näpunäide ei vabasta Teid üldjuhul 100% võlgadest, aga kahandab ilmselt oluliselt Teilt väljamõistetavaid summasid, kui julgete kohtu kaudu võla sissenõudjale omapoolse vastukäigu anda.

1. Kui kohtult saabub maksekäsumenetluse makseettepanek, esita kättesaamisest 15 päeva jooksul kindlasti vastuväide! Kui Sa seda ei tee, järgneb kohtupoolne maksekäsk kogu sissenõutud summa ulatuses, st kohtumäärus, milles sisalduva summa mittemaksmise korral, läheb see omakorda edasi kohtutäiturile sundtäitmiseks (ja niigi küsitavale summale lisanduvad täituritasud).

Mida vastuväitesse kirja panna? Kindlasti võib kirja panna, et nõue on aegunud. Lisada võiks veel, et nõutav viivis on ülemäära suur. Kui ebamõistlik viivisemäär on lepingus kokku lepitud pisikeses kirjas tüüptingimustes (reeglina see nii on), võiks lisada, et viivise ja muu teenustasu “kokkuleppe” tüüptingimustes on tühine. Kõige selle kirja panemine võtab maksimaalselt aega 3 minutit ja ei nõua mingeid juriidilisi põhjendusi. Isegi kui kõik kirjapandu ei vasta tõele (nt nõue pole veel aegunud) ei maksa vastamine iseenesest midagi ja võib säästa kümneid kui mitte isegi sadu eurosid. Sa võid kirja panna ka lihtsalt – ei nõustu nõutavaga ja sellest juba piisab, aga soovitan siiski veidi pikemalt.

2. Pärast Sinu vastuväidet jätkub asi hagimenetluses. Ära põe, pool tööd on juba ära tehtud!

Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab esialgu Sissenõudjat esitama uuesti oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (st kõik asjakohased tõendid, täpne viivisearvestus ja muu muusika) 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. See on jällegi lisakohustus Sissenõudjale, sest maksekäsus piisab üldjuhul summa nimetamisest ja nõude lühikirjeldusest (maksekäsukeskus ei pea nimelt kontrollima nõude põhjendatust, seega on õigluse jaluleseadmine maksekäsumenetluses vastuväitja ülesandeks).

Nüüd antakse Sulle hagi (s.o sissenõudja põhjenduste ja tõenditega nõude) kättetoimetamisel ka tähtaeg hagile vastamiseks. Ära nüüd jälle vastamata jäta! Kirjutada võib põhimõtteliselt sama, mis maksekäsu vastuväites. Tavaliselt annab kohus Sulle ka juhtnööre, mida vastusesse kirja panna. Ära ehmu, kui nõutakse juriidilises keeles maeiteamida. Kirjuta midagigi, st pane kõik kirja, mis pähe tuleb (aegumine, viivis ülemäära suur, palu kohtul viivist vähendada, maini, et lepingus olevad tüüptingimused ülemäära suurte intressimäärade ja teenustasude kohta on tühised, viivise suhtes peaks kehtima VÕS §-s 94 sätestatud määr, viivise arvestus on ebaõige jne) !

Mõned lisakommentaarid:

– viivist ei saa kohus omal algatusel vähendada, seda on vaja eraldi taotleda, seega TAOTLE KOHTULT VIIVISE VÄHENDAMIST!

– aegumist ei saa ka kohus omatahtsi kohaldada, seega ESITA VASTUVÄIDE, et NÕUE ON AEGUNUD!

Nõue aegub 3 aastat alates sissenõutavaks muutumisest. Kui on esitatud palju arveid, siis iga arvet tuleb vaadelda eraldi.  Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TSÜS § 147 lg 3). Nt arve maksetähtpäev oli 15.07.2008, nõude aegumine algas sisuliselt 01.01.2009 (2009, 2010, 2011). Kui hagi või maksekäsk esitati alates 01.01.2012, on tegemist aegunud nõudega. Aga ära sina vaeva esialgu oma pead, ütle lihtsalt, et on aegunud. Selle kohta peab kohus oma seisukoha võtma.

– tüüptingimusi saab kohus ka omal algatusel kontrollida (aga ainult juhul kui nende üle on vaidlus), kuid ikkagi tasub mainida, et lepingus sisalduvad kirbukirjas EBAMÕISTLIKUD TÜÜPTINGIMUSED, mis Sind kui tarbijat kahjustavad ON TÜHISED!

3-2-1-56-08“Juhul, kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. “

3-2-1-120-08 (SOOVITAN LUGEDA RK LAHENDIT!) – “Samas võib olla VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi.”

Omaette teema on liigkasuvõtlikel tingimustel sõlmitud lepingutega (TsÜS § 86), mis on  tühised tervikuna (kui tunned, et see Sind puudutab, esita vastav vastuväide!).

SEADUS: “Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute (mh SMS laenulepingud, päikese-, puhkuse-, jõulukingi- ja muud laenud) puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel!

Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-108-14 ja 3-2-1-186-13 selgitanud, et kui krediidi kulukuse määr on erakordselt suur, on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel. Sellise olukorraga on tegu, kui laenulepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.

Riigikohtu lahend 3-2-1-49-11 selgitab TsÜS § 86 olemust. (Mh krediidi kulukuse määr nimetatud lepingus oli 791,61%.!!!)

NB! KUI LAENUVÕLA KOHTA ON JUBA JÕUSTUNUD KOHTULAHEND, SIIS TÄITEMENETLUSE AEGUMISTÄHTAEG ON 10 AASTAT! SEEGA VAIDLE VASTU ÕIGEL AJAL!

Lisalugemissoovitus: “Laenusaaja õiguste kaitse SMS-laenu lepingute puhul” (K. Saare, K. Sein, M-A. Simovart)., Juridica nr I / 2010

Väga hea analüüs: A. Urbanik “Tarbijast laenusaajad liigkasuvõtmise eest kaitsvad sätted ja nende menetluslik kohaldamine” (Tartu, 2014)

Vana laenu “katmisest” uue laenuga

19 veebr.

…Peenem sõna siis “laenu refinantseerimine” – ehk olukord, kus vana laenu maksmiseks võetakse samalt laenuandjalt uus laen – reeglina raha reaalselt uue laenuga laenuvõtja kontole ei laeku, küll aga antakse laenuvõtjale uus tähtaeg laenu tasumiseks, lisaks muutub nt intressimäär, makstakse lepingu sõlmimise tasu jne. Pole just esimene kord, kus pankade poolt sellist skeemi kasutatakse. Tänasest siis ka Riigikohtu uus seisukoht nimetatud teemal – 3-2-1-169-13 . Täpsemalt antakse üldsusele selgitus, et laenu refinantseerimise puhul ei ole tegemist mitte uue laenuga, vaid varasema laenulepingu muutmisega ning seetõttu ei tohi arvestada nn “uue laenu” viiviseid vana laenu viiviste ning intresside pealt. Viiviseid saab arvestada üksnes vanalt põhivõlalt.

Nt. kui laenusaaja sai esimest korda laenuandjal laenu 1000 eurot, millele oli enne teise laenulepingu sõlmimist intresse kogunenud 200 eurot ning viiviseid 400 eurot, siis laenu refinantseerimisel (“uue laenu vormistamisel sama laenuandjaga”), oletame, et summas 1600 eurot + lepingu sõlmimise tasu 200, tuleb edaspidi viiviseid arvestada ikkagi üksnes 1000 euro pealt, mitte 1800 pealt nagu laenuandjatel valdavalt senini tavaks oli.

Mõned olulisemad väljaütlemised ülalnimetatud lahendis:

– Laenulepingu refinantseerimine raha üle kandmata on pigem varasema laenulepingu muutmine  kui uue laenulepingu sõlmimine (p 17)

–  VÕS § 113 lg 6 esimest lauset ei saa tõlgendada selliselt, et see hõlmaks üksnes varem sõlmitud kokkuleppeid intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise kohta. See säte keelab nimetatud kokkulepped ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Sätte kohaldamist ei saa vältida ainuüksi seeläbi, et asendada üks võlasuhe teisega, nagu on väitnud hageja ja millest on lähtunud ka kohtud. Tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus, mille järgi laenuandja ja laenusaaja lepivad kokku maksetähtaja pikendamises (millega võib kaasneda ka teiste lepingutingimuste muutumine), lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt. (p 29) (vt näidet ülal)

– Laenuandja ülesanne on hagi esitamisel selgitada oma nõude arvestust ja koosseisu … Arvestuses tuleb välja tuua, milline osa hagiavalduses refinantseerimislepingu järgi nõutavast summast moodustab 2006. a laenulepingu (I laenuleping) järgse põhivõla, milline osa intressi ja milline osa lepingu mittetäitmisest tuleneva viivise. Samuti tuleb arvestuses näidata 2006. a laenulepingu järgse viivise kujunemine ja selge arvestus. Kui hageja nõutav ja refinantseerimislepingu järgi põhivõlana näidatav summa koosneb veel mingitest tasudest, tuleb ka need arvestuses välja tuua. Selle arvestuse järgi on kohtul võimalik kindlaks teha, millises ulatuses on refinantseerimisleping tühine, kuna see on vastuolus keeluga arvestada viivist ka intressilt ja viiviselt. (p 30)

Ülalnimetatu teeb laenuandjast hageja elu keerulisemaks, sest hagi koostamisel peab ta täpselt ära näitama, kuidas võlgnetavad summad on tekkinud ning näitama ära ka nn vana lepingu põhivõlgnevuse, intressivõlgnevus ning viivisevõlgnevuse.

– viivisemäära sätestamine fikseerimata (ja teisele poolele ettenähtamatu) suurusena tüüptingimuses, seotuna laenuandja ühepoolselt kehtestatava hinnakirjaga, on tõenäoliselt teist poolt ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus VÕS § 42 mõttes (p 32)

 St laenuandja pisikeses kirjas tüüptingimustes ei saa määratleda viivisemäära nö “ujuvana”.

–  Kui lepingutasu lugeda tasuks krediiditähtaja pikendamise eest, saab ka seda põhimõtteliselt vaadelda osana raha kasutamise eest (intressina), võib keelatud olla sellelt viivise arvestamine (p 34).

ujuv põrsasPilt SIIT

Bigbank vs eraisik – laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõte?

18 juuli

Credit Risk

Pilt SIIT

Selle aasta kevadel oli palju juttu kohtulahendist, milles kokkuvõttes kohus leidis, et krediidiasutus peab tundma oma klienti, mis tähendab panga kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta – nn VASTUTUSTUNDLIKU LAENAMISE PÕHIMÕTE.

Kui laen on pangale täies mahus (ning veel pealegi) tagasi makstud, kuid pank sõlmib laenu jätkuvalt “tasaarvestamise” kokkuleppeid, mis paisutavad võla (intressi ja viiviste geomeetrilise suurenemise tõttu) esialgsest saadud summast ligi kolmekordseks, siis tõusetuvad küsimused headest kommetest võlasuhetes.

Tartu Maakohtu 20. veebruari 2012 lahendit eelnimetatud teemal on võimalik lugeda SIIT.

Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 – Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.

Näide panga taktikast meelitamaks pangale sobilikku krediidilepingu lisakokkulepet sõlmima –

“Kostja (laenusaaja) põhiliseks vastuväiteks hageja (panga) nõudele on olnud see, et krediidikokkulepped ei ole sõlmitud võrdsete osapoolte vahel, sest krediidisummade tagasimaksmine oli raskendatud ja suruti peale ebasobivaid kokkuleppeid. Kostja nõustus hageja kokkulepetega, sest ähvardati töökohta, naabritele teatamisega, samuti ähvardati laenu kohese tagasinõudmisega ja suurte kohtukuludega.”

Need nn pangapoolsed “kokkulepped” suurendavad aga tagasimakstavad summad kolossaalsete suurusteni. Näide: raha saate reaalselt pangalt 5000 €, tagasi kohustute maksma 25000 €.

%d bloggers like this: