Kas president tegi valesti, jättes täna seaduse välja kuulutamata?

Hetkel on Riigikogu menetluses seaduseelnõu, mis tõstaks 2023. aastast peretoetusi ja muudaks mõnevõrra ka elatise maksmise aluseid. President A. Karis jättis selle seaduse täna välja kuulutamata, viidates õiguslikule praagile. Eelnõu puudutab tuhandeid Eesti peresid ja sätestaks mh, et:

• Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõuseks 2023. aastast 80 euroni kuus (praegu vastavalt 60 ja 19,18 eurot).
• Lasterikka pere toetus tõuseks 2023. aastast 3–6 lapse puhul 650 euroni (praegu 300 eurot) kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus (praegu 400 eurot).

Hetkel on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 5 sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. See tähendab, et elatise maksmisel tuleb mistahes peretoetusi täiel määral arvestada. St lapsetoetus ja lasterikka pere toetus jagatakse elatise arvestamiskäigus hetkel pooleks (1/2). Uue normi järgi arvestatakse lapsetoetust endiselt 1/2 määras, aga lasterikka pere toetust saaks edaspidi arvestada 1/4 summas ja ainult juhul, kui on tegemist vanemate kolme ühise lapsega. Kui lapsed ei ole ühised, ei saa lasterikka pere toetust eelnõu kohaselt üldse arvesse võtta, st tasutav elatise summa on siis maksjale suurem. Puust ja punaseks – kui lastega koos elaval vanemal on ühes peres kasvamas 2 last ühest kooselust ja 1 laps teisest kooselust, siis elatist maksma peaks edaspidi nende laste eemalolevad vanemad suuremas määras kui need, kes tasuvad elatist ühise 3 lapse eest.

Presidendis küsitavusi tekitanud säte, mida soovitakse PKS § 101 lg-sse 5 lisada, on järgmine: “Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.”

Kujuneva olukorra iseloomustamiseks mõtlesin läbi mängida erinevaid (pere)stsenaariume, mida oleks paslik ka blogi lugejatele tutvustada.

Näited numbritega (abiks Elatiskalkulaator), kui seadus 2023. aastaks sellisel kujul siiski vastu võetakse:

I – Kolm last, sündinud 2008, 2012, 2020, erinevad eemal elavad kolm vanemat (arvutatud 2022.a. keskmise brutopalga alusel):

1. laps (2008) saaks elatist – 215,64 eurot
2. laps (2011) saaks elatist – 215,64 eurot
3. laps (2020) saaks elatist – 215,64 eurot

Kuna lastega koos elav vanem saaks lisaks ka lasterikka pere toetust 650 eurot ja lapsetoetusi (80/80/100 eurot), oleks vanema lastega seonduv n-ö sissetulek (s.o elatised + toetused) Riigikogu nägemusel – 1556,92 eurot. Samas tuleb arvestada ka lapsega kooselava vanema isikliku rahalise panusega, mis seda summat peaks isegi suurendama ja õiglane oleks, et vähemasti elatise suuruse määras, sest vanemate panus lastesse peaks olema reeglina võrdne. Aga jah, ilma lapsega kooselava vanema panuseta kujuneks ühe lapse kasvatamise toetusrahaks (ka elatis on ju sisuliselt teise vanema toetus) kalendrikuus 518,97 eurot. Kui panustab ka lapsega kooselav vanem (samas määras elatisega, s.o 215,64 eurot), kuluks ühe lapse kasvatamiseks 734,61 eurot kuus.

II – Kolm last, sündinud 2008, 2011, 2020, ühine eemal elav vanem (arvutatud 2022.a. keskmise brutopalga alusel):

1. laps (2008) saaks elatist – 161,48 eurot
2. laps (2011) saaks elatist – 137,25 eurot (alla 3 a vanusevahe tõttu väheneb elatis 15%)
3. laps (2020) saaks elatist – 151,48 eurot

Kuna lastega koos elav vanem saaks lisaks ka lasterikka pere toetust 650 eurot ja lapsetoetusi (80/80/100 eurot), oleks vanema lastega seonduv n-ö sissetulek (s.o elatised + toetused) Riigikogu nägemusel – 1360,21 eurot. Samas tuleb arvestada ka lapsega koos elava vanema isikliku rahalise panusega, mis seda summat peaks isegi suurendama ja õiglane oleks, et vähemasti elatise suuruse määras, sest vanemate panus lastesse peaks olema reeglina võrdne. Aga jah, ilma lapsega kooselava vanema panuseta, kujuneks ühe lapse kasvatamise toetusrahaks kalendrikuus 453,40 eurot. Kui panustab ka lapsega kooselav vanem (samas määras elatisega, nt keskmiselt 155 eurot), kuluks ühe lapse kasvatamiseks 608,40 eurot kuus.

III Konstrueerin ka kaht last (2008, 2011) kasvatava vanema näite. Kui neil on kaks erinevat eemal elavat vanemat:

1. laps (2008) saaks elatist – 215,64 eurot
2. laps (2011) saaks elatist – 215,64 eurot

Kuna lastega koos elav vanem ei saa lasterikka pere toetust, vaid üksnes lapsetoetusi (80/80), millele lisandub üksnes tema enda rahaline panus laste kasvatamisse, kujuneks ühe lapse kasvatamise toetusrahaks kalendrikuus 295,64 eurot. Kui panustab ka lapsega kooselav vanem (samas määras elatisega, s.o 215,64 eurot), kuluks ühe lapse kasvatamiseks 511,28 eurot kuus.

IV Kui on kaks last (2008, 2011) ja neil on ühine eemal elav vanem:

1. laps (2008) saaks elatist – 215,64 eurot
2. laps (2011) saaks elatist – 183,29 eurot (alla 3 a vanusevahe tõttu väheneb elatis 15%)

Kuna lastega koos elav vanem ei saa lasterikka pere toetust, vaid üksnes lapsetoetusi (80/80), millele lisandub üksnes tema enda rahaline panus laste kasvatamisse, kujuneks ühe lapse kasvatamise toetusrahaks kalendrikuus 279,46 eurot. Kui panustab ka lapsega kooselav vanem (samas määras elatisega, nt keskmiselt 200 eurot), kuluks ühe lapse kasvatamiseks 479,46 eurot kuus.

V Viimane näide puudutab kaht last (2008, 2011) kasvatavat üksikvanemat, kellele elatist ei maksta (mõlemal puudub isakanne). Tema saaks siis lapsetoetust (80/80) ja üksikvanema lapse toetust (80/80). Ühe lapse kasvatamise toetusrahaks kalendrikuus 160 eurot. Kui eeldada, et üksikvanem panustab teoreetiliselt 200 eurot lapse kasvatamisse, oleks üksikvanema ühe lapse kasvatamiskulud seadusandja nägemuses 360 eurot.

Kuigi presidendi mure puudutab lastetoetuste ja üksikvanema toetuste indekseerimata jätmist, st lasterikka pere toetused kuuluksid edaspidi indekseerimisele, eelnimetatud aga mitte, koorub eeltoodud numbritest ja näidetest kindlasti täiendavaid küsimusi. Näiteks:

• miks soositakse seadusega saama lapsi erinevate partneritega?
• keskmise lapse keskmised vajadused kalendrikuus olid teaduslike rakendusuuringute kohaselt 2020 veebruari seisuga 388 eurot. Isegi, kui arvestada tarbijahinnaindeksi tõusu tõttu selle summa mõningast suurenemist, siis miks ei arvestata toetuste (sh elatise) määramisel ka lapsega koos elava vanema rahalist panust. Kas lapsega koos elav vanem ei pea ise üldse rahaliselt panustama, kui tegemist on kolme- ja enamalapselise perega?
• miks peavad üksikvanema lapsed olema kordades halvemas majanduslikus seisus kui nt kolmelapselise pere lapsed?

Põhiseaduse § 12 sõnab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Kui Sul on mõtteid ja küsimusi seadusandjale, miks mitte need kommentaarides välja öelda.

Kui palju Sinul reaalselt lapse kasvatamiseks kalendrikuus kulub?

Kas Sinu meelest on peretoetuste ja elatiste süsteem Eestis õiglane?

Pilt SIIT

Elatisabi andmise tingimused

Täna võeti lõpuks vastu paljude jaoks kauaoodatud perehüvitiste seadus, mis sätestab muuhulgas ka võimaluse pakkuda elatisabi (§ 47 jj). Blogipostitus annab muuhulgas ülevaate kellel ja millal on elatisabile õigus ning kuidas praktiliselt tegutseda, et elatisabi saada.

Elatisabi saab ainult laps, kes on oma vanemalt asunud kohtus elatist nõudma või kelle kasuks on olemas jõustunud kohtuotsus, mille järgi peab vanem maksma talle elatist. Seega on kaks varianti. Esiteks kas nõuda elatisabi elatishagi kohtusse esitamise ajal ja/või pärast otsuse jõustumist. Muul juhul lapsel elatisabiks õigust pole.

Elatisabi saab nõuda alaealine või kuni 21-aastane õppiv laps.

Kohtumenetluse ajal saab elatisabi nõuda kahel juhul. Esmalt, kui vanem on otsustanud nõuda elatist maksekäsumenetluses (nn kiirmenetlus) ja kohus teeb selle kohta maksekäsu määruse. Teise võimalusena tuleb tavakorras hagi esitamisel lisada hagiavaldusele ka hagi tagamise taotlus, milles peaks nõudma võlgnikult elatise maksmist kohtumenetluse ajaks. Kui kohus teeb hagi tagamise määruse, saab selle dokumendi alusel kohtumenetluse ajal elatisabi nõuda. Märgin, et hagi tagamise määrus ei ole lõplik kohtuotsus. Hagi tagamise määrusega reguleerib kohus õigussuhet menetluse ajaks. Hiljem teeb kohus menetluse lõpus ka kohtuotsuse. Menetlusaegset elatisabi makstakse mitte rohkem kui 5 kuud. Iga kuu 100 eurot lapse kohta. Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Välja tuleb tuua, et mitu korda ühe võlgniku suhtes elatise menetlust algatades pole võimalik mitu korda elatisabi saada. Seega ei tasu loota sellele, et mitu korda võlgniku vastu elatishagi esitades makstakse korduvalt menetluse ajal ka elatisabi.

Pärast kohtuotsuse langetamist on samuti võimalik elatisabi taotleda. Summas kuni 100 eurot kuus. Või kui võlgnik midagi maksab, nt 60 eurot, siis maksab riik lapsele elatisabina selle summa ja maksimumelatisabi vahe. Antud näite puhul maksaks riik siis juurde 40 eurot (100-60). Kuid tasub teada, et pärast kohtuotsuse tegemist saab elatisabi nõuda alles nelja kuu möödudes täitemenetluse algusest. See tähendab, et viid kohtuotsuse mittemaksmise korral täiturile, täitur algatab menetluse ja ootad veel 4 kuud, enne kui elatisabi saama hakkad. Ja muidugi eeldusel et võlgnik ei maksa või maksab ebapiisavalt. Samas ei ole kohtuotsuse järgse elatisabi maksmise ajale kehtestatud piirangut.

Kohtumenetluse ajal elatisabi saamiseks peab lapse esindaja või täiskasvanud õppiv laps esitama taotluse ja muud dokumendid Sotsiaalkindlustusametile. Pärast kohtuotsuse tegemist elatisabi saamiseks peab lapse esindaja või täiskasvanud õppiv laps esitama taotluse ning dokumendid Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.

Seadus hakkab kehtima 01. jaanuar 2017 ning selle eelnõu on lugemishuvilistele allalaetav SIIT

Mis oleks õiglane elatis lapsele?

Hiljuti avaldas Postimees artikli, mis kajastas uuringut, mille tulemusel jõuti järeldusele, et kolmelapseliste perede jõukus Eesti ületab kahelapseliste oma. Uuringu järgi kulub keskmisel ühe lapsega perel ühe lapse kohta 200 eurot kuus, kahelapselisel 150 eurot ja kolmelapselisel 167 eurot.

Samuti tuuakse välja, et tänavu 100 eurole kerkinud riigi otsetoetus kolmandale lapsele on osatähtsusena netosissetulekust juba praegu EL kõrgeim. Juulist 2017 makstakse kolme kuni kuut last kasvatavale perele lisaks 200 euro suurust lasterikka pere toetust, mis suurendab toetuse kolmandale lapsele lausa 300 euroni.

Tasub märkida, et 2013.a on Sotsiaalministeerium tellinud Tartu Ülikoolilt lapse ülalpidamiskulude põhjaliku analüüsi (tutvuda saab SIIN). Selles analüüsis toodi muuhulgas välja, et kõige suurem on lastele tehtavate kulude suurus Põhja- ja Kesk-Eestis, kus selle suuruseks on 304 eurot keskmiselt ühe lapse kohta kuus. Järgneb Lõuna-Eesti, kus lapse kulude suurus on juba vaid 238 eurot kuus ning Lääne-Eesti, kus vastav hinnang on 213 eurot kuus. Kõige väiksemad on lastele tehtavad kulutused Kirde-Eestis – 203 eurot kuus. Aastatel 2010-2012 oli keskmine kulu lapse kohta 280 eurot kuus. Analüüsis leitud keskmine lapse ülalpidamiskulu on suhteliselt lähedane kuluga, mis on tuletatud varasemate Eestis läbi viidud uuringute tulemuste korrigeerimisel tarbijahinnaindeksiga. Tarbijahinnaindeks on aga seni kasvanud palju tagasihoidlikumalt kui miinimumpalk.

Nii palju siis taustast. Nüüd natuke juriidilist poolt. Nagu enamik teavad on Eestis lapsel õigus saada elatist PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hetkel on see summa 195 eurot. Tuleval 2016. aastal on viimastel andmetel miinimumpalk 430 eurot. Ja see eelduslikult aina kasvab. Aga küsimus suurele ringile oleks, kas samas tempos kasvaks ka lapse ülalpidamiskulud? Kuna vanemate panus on eelduslikult võrdne, kulub perekonnaseaduse ja Riigikohtu praktika järgi (mille järgi miinimumkulutusi ei pea tõendama) ühele lapsele kuus 390 eurot, järgmine aasta 430 eurot jne. Ühele lapsele peaks seaduse järgi kuluma üks miinimumpalk.

Riik aitab vanemaid ka lapsetoetustega. Sõltuvalt mitmenda lapsega on tegu. Esimene ja teine saavad kumbki 45 eurot, kolmas ja järgnevad kõik 100 eurot. Ka need summad suurenevad lähitulevikus.

Kui nüüd tekitada näide eeskujulikult seadusjärgsest miinimumelatist maksvast lapsevanemast ning sama palju panustavast lapsega koos elavast lapsevanemast, on ühelapselise pere puhul lapsekasvatamistulud kuus 390+45 = 435 eurot (195 eurot ema panus, 195 eurot isa panus, 45 eurot riigitoetus). Kolmas laps saaks kasvatamistulu kuus 390 + 100 eurot = 490 eurot. Kolm last peaks seaduse ideaalis kasvamiseks saama kokku 1360 eurot kuus.

Tulles tagasi algusesse. Uusim uuring näitab, et lapse kohta kulub 200 eurot kuus (ühelapseline pere), kolmelapselisel 167 eurot kuus. Uuringu järgi peaks kolme lapse kasvatamisele kuluma reaalselt 501 eurot. Seaduse järgi aga 1360 eurot. Kas midagi on sellel pildil valesti? Kui palju Sul peres TEGELIKULT ühele lapsele kuus kulub? Kas on õige siduda lapse ülalpidamiskulud miinimumpalgaga?

Pilt SIIT

 

Täisealise lapse elatisele kehtivad teised reeglid

Senini oli tavaks, et alaealine ning täisealine laps võisid eelduslikult mõlemad nõuda elatist miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse määratud alampalgast). Isegi Eesti Kohtute kodulehel on siiani allalaetav täisealise õppiva lapse elatisnõude vorm, milles sisaldub eraldi kastike miinimumelatise nõudmiseks.

Riigikohus leidis aga hiljuti 19. oktoobri 2015 lahendis nr 3-2-1-119-15, et alaealisi lapsi tuleb siiski rohkem kaitsta ning täisealiseks saanud õppurile ei pea kohus kindlasti miinimumelatist välja mõistma. “Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3) ei oleks Riigikohtu arvates põhjendatud. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise.” Seega tuleb täisealise puhul vaadata, kui palju ta on ise suuteline endale elatist hankima. Riigikohus  konkreetseid näiteid ei toonud, soovitades analüüsida igat juhtumit eraldi. Samas võib mõelda, et täiskasvanute gümnaasiumis keskharidust omandav õppiv noor on võimeline edukamalt ennast üleval pidama kui tavagümnaasiumi õppur. Igal juhul on ehk õige tõlgendus, et edaspidi peab kohus kindlaks tegema ka noore enda sissetuleku teenimise võimalused.

Elatise maksmisest vabanemise kohta sisaldab perekonnaseadus järgnevat sätet:

PKS § 102.  Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine

(1) Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

(2) Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Riigikohus märkis veel, et kui alaealise lapse puhul vanem elatise maksmisest naljalt ei pääse, siis täisealise puhul  ülaltoodud lg 2 ei rakendu. Seega võib täisealise õppuri vanem lg-s 1 sätestatud tingimustel elatise maksmisest vabaneda, kui ta oma varalise seisundi tõttu pole võimeline andma lapsele elatist.

  Pilt SIIT