Arhiiv | Elatis lapsele RSS feed for this section

Elatisabi andmise tingimused

15 juuni

Täna võeti lõpuks vastu paljude jaoks kauaoodatud perehüvitiste seadus, mis sätestab muuhulgas ka võimaluse pakkuda elatisabi (§ 47 jj). Blogipostitus annab muuhulgas ülevaate kellel ja millal on elatisabile õigus ning kuidas praktiliselt tegutseda, et elatisabi saada.

Elatisabi saab ainult laps, kes on oma vanemalt asunud kohtus elatist nõudma või kelle kasuks on olemas jõustunud kohtuotsus, mille järgi peab vanem maksma talle elatist. Seega on kaks varianti. Esiteks kas nõuda elatisabi elatishagi kohtusse esitamise ajal ja/või pärast otsuse jõustumist. Muul juhul lapsel elatisabiks õigust pole.

Elatisabi saab nõuda alaealine või kuni 21-aastane õppiv laps.

Kohtumenetluse ajal saab elatisabi nõuda kahel juhul. Esmalt, kui vanem on otsustanud nõuda elatist maksekäsumenetluses (nn kiirmenetlus) ja kohus teeb selle kohta maksekäsu määruse. Teise võimalusena tuleb tavakorras hagi esitamisel lisada hagiavaldusele ka hagi tagamise taotlus, milles peaks nõudma võlgnikult elatise maksmist kohtumenetluse ajaks. Kui kohus teeb hagi tagamise määruse, saab selle dokumendi alusel kohtumenetluse ajal elatisabi nõuda. Märgin, et hagi tagamise määrus ei ole lõplik kohtuotsus. Hagi tagamise määrusega reguleerib kohus õigussuhet menetluse ajaks. Hiljem teeb kohus menetluse lõpus ka kohtuotsuse. Menetlusaegset elatisabi makstakse mitte rohkem kui 5 kuud. Iga kuu 100 eurot lapse kohta. Kohtumenetlusaegne elatisabi määratakse, kui taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud 45 päeva jooksul makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Välja tuleb tuua, et mitu korda ühe võlgniku suhtes elatise menetlust algatades pole võimalik mitu korda elatisabi saada. Seega ei tasu loota sellele, et mitu korda võlgniku vastu elatishagi esitades makstakse korduvalt menetluse ajal ka elatisabi.

Pärast kohtuotsuse langetamist on samuti võimalik elatisabi taotleda. Summas kuni 100 eurot kuus. Või kui võlgnik midagi maksab, nt 60 eurot, siis maksab riik lapsele elatisabina selle summa ja maksimumelatisabi vahe. Antud näite puhul maksaks riik siis juurde 40 eurot (100-60). Kuid tasub teada, et pärast kohtuotsuse tegemist saab elatisabi nõuda alles nelja kuu möödudes täitemenetluse algusest. See tähendab, et viid kohtuotsuse mittemaksmise korral täiturile, täitur algatab menetluse ja ootad veel 4 kuud, enne kui elatisabi saama hakkad. Ja muidugi eeldusel et võlgnik ei maksa või maksab ebapiisavalt. Samas ei ole kohtuotsuse järgse elatisabi maksmise ajale kehtestatud piirangut.

Kohtumenetluse ajal elatisabi saamiseks peab lapse esindaja või täiskasvanud õppiv laps esitama taotluse ja muud dokumendid Sotsiaalkindlustusametile. Pärast kohtuotsuse tegemist elatisabi saamiseks peab lapse esindaja või täiskasvanud õppiv laps esitama taotluse ning dokumendid Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu.

Seadus hakkab kehtima 01. jaanuar 2017 ning selle eelnõu on lugemishuvilistele allalaetav SIIT

elatisabi pilt

Advertisements

Mis oleks õiglane elatis lapsele?

22 nov.

Hiljuti avaldas Postimees artikli, mis kajastas uuringut, mille tulemusel jõuti järeldusele, et kolmelapseliste perede jõukus Eesti ületab kahelapseliste oma. Uuringu järgi kulub keskmisel ühe lapsega perel ühe lapse kohta 200 eurot kuus, kahelapselisel 150 eurot ja kolmelapselisel 167 eurot.

Samuti tuuakse välja, et tänavu 100 eurole kerkinud riigi otsetoetus kolmandale lapsele on osatähtsusena netosissetulekust juba praegu EL kõrgeim. Juulist 2017 makstakse kolme kuni kuut last kasvatavale perele lisaks 200 euro suurust lasterikka pere toetust, mis suurendab toetuse kolmandale lapsele lausa 300 euroni.

Tasub märkida, et 2013.a on Sotsiaalministeerium tellinud Tartu Ülikoolilt lapse ülalpidamiskulude põhjaliku analüüsi (tutvuda saab SIIN). Selles analüüsis toodi muuhulgas välja, et kõige suurem on lastele tehtavate kulude suurus Põhja- ja Kesk-Eestis, kus selle suuruseks on 304 eurot keskmiselt ühe lapse kohta kuus. Järgneb Lõuna-Eesti, kus lapse kulude suurus on juba vaid 238 eurot kuus ning Lääne-Eesti, kus vastav hinnang on 213 eurot kuus. Kõige väiksemad on lastele tehtavad kulutused Kirde-Eestis – 203 eurot kuus. Aastatel 2010-2012 oli keskmine kulu lapse kohta 280 eurot kuus. Analüüsis leitud keskmine lapse ülalpidamiskulu on suhteliselt lähedane kuluga, mis on tuletatud varasemate Eestis läbi viidud uuringute tulemuste korrigeerimisel tarbijahinnaindeksiga. Tarbijahinnaindeks on aga seni kasvanud palju tagasihoidlikumalt kui miinimumpalk.

Nii palju siis taustast. Nüüd natuke juriidilist poolt. Nagu enamik teavad on Eestis lapsel õigus saada elatist PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hetkel on see summa 195 eurot. Tuleval 2016. aastal on viimastel andmetel miinimumpalk 430 eurot. Ja see eelduslikult aina kasvab. Aga küsimus suurele ringile oleks, kas samas tempos kasvaks ka lapse ülalpidamiskulud? Kuna vanemate panus on eelduslikult võrdne, kulub perekonnaseaduse ja Riigikohtu praktika järgi (mille järgi miinimumkulutusi ei pea tõendama) ühele lapsele kuus 390 eurot, järgmine aasta 430 eurot jne. Ühele lapsele peaks seaduse järgi kuluma üks miinimumpalk.

Riik aitab vanemaid ka lapsetoetustega. Sõltuvalt mitmenda lapsega on tegu. Esimene ja teine saavad kumbki 45 eurot, kolmas ja järgnevad kõik 100 eurot. Ka need summad suurenevad lähitulevikus.

Kui nüüd tekitada näide eeskujulikult seadusjärgsest miinimumelatist maksvast lapsevanemast ning sama palju panustavast lapsega koos elavast lapsevanemast, on ühelapselise pere puhul lapsekasvatamistulud kuus 390+45 = 435 eurot (195 eurot ema panus, 195 eurot isa panus, 45 eurot riigitoetus). Kolmas laps saaks kasvatamistulu kuus 390 + 100 eurot = 490 eurot. Kolm last peaks seaduse ideaalis kasvamiseks saama kokku 1360 eurot kuus.

Tulles tagasi algusesse. Uusim uuring näitab, et lapse kohta kulub 200 eurot kuus (ühelapseline pere), kolmelapselisel 167 eurot kuus. Uuringu järgi peaks kolme lapse kasvatamisele kuluma reaalselt 501 eurot. Seaduse järgi aga 1360 eurot. Kas midagi on sellel pildil valesti? Kui palju Sul peres TEGELIKULT ühele lapsele kuus kulub? Kas on õige siduda lapse ülalpidamiskulud miinimumpalgaga?

elatis

Pilt SIIT

 

Täisealise lapse elatisele kehtivad teised reeglid

12 nov.

Senini oli tavaks, et alaealine ning täisealine laps võisid eelduslikult mõlemad nõuda elatist miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse määratud alampalgast). Isegi Eesti Kohtute kodulehel on siiani allalaetav täisealise õppiva lapse elatisnõude vorm, milles sisaldub eraldi kastike miinimumelatise nõudmiseks.

Riigikohus leidis aga hiljuti 19. oktoobri 2015 lahendis nr 3-2-1-119-15, et alaealisi lapsi tuleb siiski rohkem kaitsta ning täisealiseks saanud õppurile ei pea kohus kindlasti miinimumelatist välja mõistma. “Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3) ei oleks Riigikohtu arvates põhjendatud. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise.” Seega tuleb täisealise puhul vaadata, kui palju ta on ise suuteline endale elatist hankima. Riigikohus  konkreetseid näiteid ei toonud, soovitades analüüsida igat juhtumit eraldi. Samas võib mõelda, et täiskasvanute gümnaasiumis keskharidust omandav õppiv noor on võimeline edukamalt ennast üleval pidama kui tavagümnaasiumi õppur. Igal juhul on ehk õige tõlgendus, et edaspidi peab kohus kindlaks tegema ka noore enda sissetuleku teenimise võimalused.

Elatise maksmisest vabanemise kohta sisaldab perekonnaseadus järgnevat sätet:

PKS § 102.  Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine

(1) Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

(2) Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Riigikohus märkis veel, et kui alaealise lapse puhul vanem elatise maksmisest naljalt ei pääse, siis täisealise puhul  ülaltoodud lg 2 ei rakendu. Seega võib täisealise õppuri vanem lg-s 1 sätestatud tingimustel elatise maksmisest vabaneda, kui ta oma varalise seisundi tõttu pole võimeline andma lapsele elatist.

 college-main Pilt SIIT

Väsimatult elatisest

23 jaan.

Eilses, 22. jaanuar 2014, Vikerraadio Reporteritunnis räägiti päris pikalt aktuaalsel elatise probleemide teemal.
All toodud lühikestes saatekatkendites saab kuulata vandeadvokaat Helen Hääl´e selgitusi olulistest põhimõtetest nimetatud teemal (mh elatisnõude esitamine).

Mõned märksõnad:

– elatise notariaalsesse kokkuleppesse tuleb kindlasti märkida kohesele sundtäitmisele allumine (vastasel juhul pole probleemide korral dokument koheselt kohtutäituri poolt täidetav);

– elatise suurendamise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). 

vanavanematelt saab elatist nõuda üksnes asenduskohustusena, st kui kohustatud vanem hoiab elatise maksmisest kõrvale. Eelkõige tekib vanavanemal asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita, vt ka RKTK 19. oktoober 2011 otsus nr 3-2-1-75-11.

hagi tagamine elatisnõude tasumiseks menetluse ajaks.

Elatis I

Elatis II

allowance

Pilt SIIT

%d bloggers like this: